Astrid Reinla “Teofrastus” Astrid Reinla raamat ”Teofrastus” on südamlik jutustus kass Teofrastusest, kes satub oma turvalisest koduaiast suurde linna ning eksib seal ära. Teofrastust ootavad ees rasked katsumused, kuid lõpuks leiab ta siiski tee tagasi pererahva juurde. Hulkuvast kassist saab kodukass ja kodukassist saab taas kord hulkuv kass, kuid õnneks lõpeb kõik igati hästi. Teofrastus puutub kokku koertega, teiste kassidega, jänestega, tihastega, inimestega. Teofrastus oli kodutu kass, kes elas Peedu jaamas
Kaubamaja Astrid Reinla Kell kaheksa, kui kõik töötajad olid oma töö lõpetanud, sulges kaubamaja uksed. Tunni aja pärast ronis C-korpuse müügisalongis auto alt välja Hugo. Ta sirutas end ning suundus edasi B-korpusesse, kus oli hommikumantlite taga peidus tema sõbranna Kai. Kai ja Hugo olid ennast kaubamajja ära peitnud sellepärast, et nad tahtsid ühe öö poes veeta. Nad tahtsid proovida selga kõiki neid kauneid riideid mis ostmist ootasid. Kai ja
- sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J
Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht
„Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad sõidavad tolmuimejatega, miks lund ei saja Aino Pervik „Kunksmoor“, pikk luine vanaeit, heatahtlik ravitseja, edev, loodusearmastaja, proovib olla linnadaam, sõidab kollase õhupalliga. Silvia Rannamaa „Nösperi Nönni Natuke“ „Edgar Valter „Iika:nii noor, aga juba nõid“. Siiri Laidal „Raamatukogunõid Rosaalie“ Henno Käo „Kusagil mujal“ Astrid Reinla „Lumeelevant. Krooksjalad“ Ajaloofantaasia Henno Käo „Väike Rüütel Rikardo“
Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu
1. Tulek A. Kitzberg, Hindrey, Luts, Jaik,Truupõld, Ristikivi; lood müstilistest olenditest 2. Nn vaikiv ajastu 3. 2. Tulek- Raud, Niit, Mänd; palju loomajutte, valdav muinasjutt, mänguline, tegelased liiguvad enam-vähem reaalses ümbruses 4. Otsustav läbimurre- Vaidlo, Raud, Maran, Pervik, Käo, Miller; hea ja kurja temaatika, tegutsevad reaalses ümbruses 5. Uusi ilminguid Poeesia ja filosoofia (Põldmäe, Valton), Nonsenssmuinasjutt(Maran, Reinla) TAASISESEISVUNUD EESTI JUHTIVAID AUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Aino Pervik- ,,Tirilinna lood" Lehte Hainsalu- ,,Suur vend Mati ja väike õde Kati" Henno Käo- ,,Napakad jutud", ,,Kui mind üldse olemas ei oleks" Edgar Valter- ,,Pokuraamat", ,,Kuidas õppida vaatama" Leelo Tungal- ,,Jõuluvana, kes kartis lapsi", ,,Tragi tüdruk Kata" Tiia Toomet- ,,Suur karuraamat", ,,Kaur, kõige noorem vanem vend" Aidi Vallik- ,,Unekoer", ,,Koletise lugu"
Lisa 3 Koolijuhatajad direktorid Vara koolis Jaan Ermo 1765 Kristjan Masing 19. saj. algus Johan Friedrich Masing 1820-1862 Paul Reinvald 1855-1871 Juhkam Kont 1872-1887 Jaan Mälson 1872-1887 Osvald Eglit 1921-1924 August Räpin 1924-1925 Johannes Kütt 1026-1946 Efstav Saare 1947 Ain Reinla 1948-1949 Laine Päll 1950 Richard Tõnspoeg 1951-1953 Ain Reinla 1953-1959 Lembit Vaino 1959-1986 Benno Malberg 1986-1988 Maie Kitsing 1988-1994 Annela Liivat 1994-1995 Uuno Kärema 1995-1997 Rein Lepik alates 1997.a. 12
ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena. Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi, mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, PaulEerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi. Töö esimeses osas on Mats Traadi elulugu, sest huvitav on ka autorit tundma õppida. Uurimus sisaldab ka ,,Harala elulugude" nn. tekkelugu ja ülevaadet arengust. See peatükk tutvustab teose saamislugu ja seda, kuidas see on aja jooksul edasi arenenud. Siinkohal tuleks märkida, et esmakordselt ilmusid ,,Harala elulood" aastal 1976, aga käesolevas uurimistöös on kasutatud 2001. aasta versiooni, mis koosneb enamatest epitaafidest.
1995. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiülikooli graafika erialal. On Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Kokku on illustreerinud Piret üle 40 raamatu ja ise kirjutanud 13. Tuntuimad illustreeritud raamatud on täiteks Astrid Reinla Piret Raud. Foto: Jaanus Lensment ,,Pätu" ja tema ema, Aino Perviku kirjutatud ,,Paula elu" raamatu sari. Pireti enda kirjutatud ja illustreeritud raamatud: ,,Sanna ja salakütid", ,,Roosi tahab lennata", ,,Härra linnu lugu" jne. Tema kirjutatud ja illustreeritud raamatud leiavad avaldamist ka väljaspool Eestit- Saksamaal, Jaapanis jne. Pireti illustreerinud raamatud on võitnud raamatukunstikonkurssidel arvukalt auhindu kodu-ja välismaal
.................................50 Edgar Valter..........................................................................................................................................51 Charles Perrault...................................................................................................................................51 A. Milne...............................................................................................................................................54 Astrid Reinla.........................................................................................................................................55 Astrid Lindgren....................................................................................................................................55 W. Hauff...............................................................................................................................................56 Vitali Bianki...........................................
Parum, H., vt Paemaa, H. Raudkepp, L. (bajaan, s) Parvel, Vladimir (dr) Raudsepp, Eduard (v) Pastarus, A., vt Ranne, A. Raudsepp, Eugen (vok) Patulova, Elli (kl) Raudsepp Kirill (kl) Paulson, K., vt Paalse, K. Rebane (s) Peebo, Kaino (s) Regi, Aadu (s) Pert, Elmar (cl,s, v, tr) Regi, Ira (kl) Peschel, Valter (tr) Reimann, Villem (kl) Peterson (dr) Reinla, Viktor (s) Piht, Artur (kb) Riiga, Bernhard (tr) Pirchan, Joosep (v) Rinne, Artur (V, vok) Plees, Arnold (tr, ak) Roomet, Boris (kl) Roomet, Olev (v, tr) Roots, Valter (kl) 198 Roosenbenk (s) Simson, Evald (cl) Roosenbenk, Alfred (s) Sladkin, Abram (v) Rosenlill, J., vt Randva, J