siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Nii kirjutas Fr. R. Kreutzwald 1866. aastal ,,Eesti rahva ennemuistsete juttude" eessõnas. Juba 140 aastat on eestlased Kreutzwaldi rahva suust korjatud ja üles kirjutatud lugusid nautinud, alates 1951. aastast koos Günther Reindorffi imetabaste illustratsioonidega. 43 lugu, millele lisanduvad 18 paikkondlikku juttu, on sügavale eestlaste südamesse pugenud, jäädvustades ja edasi andes eestlasele igiomast. Seekordse trüki puhul on püütud leida üles kõik Günther Reindorffi illustratsioonide originaalid, et saavutada maksimaalne originaalilähedus ja trükikvaliteet. Missugune ärksa vaimuga mees ei peaks rõõmuga tunnistama, mis armast ajaviidet temale ennemuistsed jutud lapsepõlves on teinud?
Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Vestenbergi poolt. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Berliini Eesti seltsi esimees pakkus et 1 erk=100 üset, mis oli tuletatud sõnadest "Eesti rahva kindlustus". Sel teemal heideti nalja, et olgu siis 1 erk=100 laiska
Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. EESTI KROON AASTATEL 19281941 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga, nagu Läti latt[2]. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt"
Euroopas. Tahame näidata, et muistse Vabadusvõitluse käigus võtsid eestlased üle eesrindlikku sõjatehnikat ning kasutasid seda vaenlaste endi vastu, samuti näidata, milline oli keskaegne sõjavarustus, millega eestastel tuli silmitsi seista. Tahame masinaid taastades kasutada algupäraseid tehnoloogiad, materjale, sepiseid, nahku. VVV ei ole juriidiline isik, pigem suviti aktiivset puhkust veetev vennaskond. Nimetus Varbola Vahvad Vennad pärineb G. Reindorffi sulejoonistuselt, kus kunstnik kujutab kolme muistset Eesti sõdalast ja millist motiivi kasutati 1999. kiviheitemasina kolmele ehitajale valmistatud särkidel. Meie hulgas on väga erineva elualade inimesi - ehitajaid, puutöömehi, lukkseppi, seppi, ärimehi, riigiametnikke, metsamehi, autojuhte. Erinevate projektide juures on osalenud Rain Elfenbein, Priidu Pärna, Erik Tamm, Riho Salep, Aavo Säkk, Vello Pross, Mati Gubinski, Toomas Tõnisson, Heiki Evestus, Jüri Tulp.
propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud. Ka skulptuuris ja tarbekunstis kehtisid samad Nõukogude Liidu piirangud.Arhitekutuuris tegeleti algul vaid taastamistega-mille käigus muudeti hooneid.Näiteks Estonia mudeti klassitsistlikumaks.Hea näide stalinistlikust arhitektuurist on Tartu maantel asuv torniga hoone-Elamukvartal.A.Vlassov. Kino Sõprus-August Volberg.Stalinismile viitavaid elemente on ka teistes linnades-Kohtla-järvel,Sillamäel jne
illustreerimine. Ajatult või suisa 1970ndail hakkas see taanduma ja andis maad iseseisvusaegsetena mõjuvad näiteks Richard juurdlevama tundetooniga loomingule. Kaljo illustratsioonid Alexandre Dumas’ Isikupärase lüürilise laadi kujundas välja Vive musketäridetriloogiale ja Günther Reindorffi Tolli, mütoloogilisi sümbolkujun deid põimis pildid Kreutzwaldi “Eesti rahva oma teostesse Herald Eelma. Veelgi enam kehtib ennemuistsetele juttudele”. see aga Kaljo Põllu loomingu kohta. Tema Skulptuuris jätkasid oma tööd iseseisvus metsotintotehnikas sari “Kodalased” (197375) aegsed meistrid
kulda. Eesti Pank korraldati ümber: tema peaülesandeks jäi krooni väärtuse hoidmine ja 8 laenutegevuse üldine reguleerimine. Eesti kroon tuli käibele 1928. Aasta 1. jaanuaril. (Eesti Panga muuseum, 2008, lk 16-20) Ka nüüd kerkisid esile mõningad probleemid. Ehhki uute pangatähtede kavandite konkurss oli toimunud juba 1926. aastal, ei saanud Günther Reindorffi kujundatud kroonid õigeks ajaks valmis- liiga palju kulus aega rahatähte kaunistava terasgravüüri lõikamiseks. Sestap võeti hoidlast 100-margased riigikassatähed ja trükiti neile peale kirsipunane tekst ÜKS KROON. Need olidki esimesed Eesti kroonid. Alles septembris tulid käibele ,,päris" 10-kroonised kupüürid, järgmisel aastal lisandusid neile 50-, siis ajapikku 5- ja 20-kroonised. Kroonivääringu viimane, 100-kroonine hakkas eestlase rahakotis krabisema alles 1936. aastal
Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti. Graafikud said tööd ja leiba peamiselt raamatute illustreerimisest, milles valitses kuiv, hallide toonidega joonistatud naturalistlik olustikukujutus. Kõige silmapaistvam illustraarija oli Günther Reidorff, kelle joonistatud pildid A. Puskini "Muinasjuttudele" (1949), aga eriti F. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele" (1951) on püsiva väärtusega. Joons .... G. Reindorffi illustratsioon A. Puskini "Muinasjuttudele" ja illustratsioon "Paristaja-poeg ja Vanapagan" F. R. Kreutzwaldi teosele "Eesti rahva ennemuistsed jutud" 7. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4
annaabi.ee 
