Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel seega on need täiendavateks kiiruse retseptoriteks. Karotenoidid on keemilise ehituse poolest tetraterpenoidid, erinevaid karotenoide on väga palju (>600). Karotenoidide 2 põhigruppi on karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed neist on hapnikku
Töö nr 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Glükoosisisalduse määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes ning seetõttu saab selle meetodiga määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel, produktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis
Töö nr 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Invertaas (-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk EC 3.2.1.26) kuulub glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D- fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Looduses on kõige levinumaks -D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Inimesele on see oluline seedeensüüm, invertaasi toimel hüdrolüüsib sahharoos.
Töö nr 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasid on laialt levinud organismides, sest nad osalevad mitmete füsioloogiliste rollide täitmisel. Eristatakse proteolüütilisi ensüüme, mis toimivad kõikidele peptiidsidemetele ja on ka
Töö nr 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Geelkromatograafia üks kromatograafia meetoditest, mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisel nende molekulmassi järgi. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega, kusjuures suured molekulid väljuvad enne, kuna ei mahu täidise pooridesse, väikesed molekulid aga sisenevad pooridesse ja seega nende liikumine aeglustub. Molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse.
Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Lipiidid heterogeenne ühendite rühm, mis reeglina ei lahustu vees ega ka vesilahustes, samas lahustuvad mitmetes apolaarsetes orgaanilistes solventides, neid iseloomustab ka estersidemete esinemine. Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll.
Aasta. Ettevõtte nimetus, Linn. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kroonika. 2005. Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Rapla. Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu ettekanne Riigikogule 19.veebruar 1998 (ühisavaldus kirjutatud 19.novembril 1997) http://www.president.ee/aknoukogu/Õppiveesti.htm Intervjuu Intervjueeritava ees-ja perekonnanimi, soovitavalt ka sulgudesse töökoht ja amet ning intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. [Intervjuu liik] ja toimumise aeg. Reimund, Jaan (Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktor). Uurimistöö autori nimi. [Helisalvestis]. Rapla: 20. 09. 2011. Mutli, Alar (Rapla vallavanem). Uurimistöö autori nimi. [E-kiri]. Rapla: 20. 09. 2011. Metssalu, Jüri. Mälestused Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi Tabula Rasa reisidest. Nimi üleskirjutus. Rapla: 20.05. 2003. Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number.
Tööd nr 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Kvalitatiivsetes reaktsioonides tehakse kindlaks mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumine, need reaktsioonid ei näita kvantitatiivset sisaldust. Üldiselt ei ole seetõttu vaja kvalitatiivsel analüüsil reagente ka täpselt doseerida. Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid
annaabi.ee 
