distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine- lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke. 21. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb 1. reieluust, 2. sääreluust 3. labajalaluudest Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: 1. niudeluust, 2. häbemeluust 3. istmikuluust. 22. Nimetage vaagnat moodustavad luud. Ristluu-niudeliiges, häbemeliidus.Suur ja väikevaagen. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa
Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine Vertikaaltelje - pöörlemine välja ja sissepoole 38. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed, liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 39. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad: kaks puusaluud Alajäseme vabaosa koosneb: reieluust, sääre ja jala luudest 40. Vaagna moodustumine Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga-vaagna 41. Häbemeliidus e. sümfüüs Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil
kämbla-lüliliiges, mis on plokkliiges. sagitaal-frontaal-vertikaaltelje ümber liikumine. 40. Sõrmelülide vaheliigesed. Lülidevaheliigesed on plokkliigesed. Lülidevaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. Sagitaal-frontaaltelje ümber liikumine 41. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre ja jala luudest. 42. Häbemeliidus. Häbemeliidus ühendab teineteisega puusaluud. Häbemeliidus moodustub ees keksjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu (liigeseõõne alge). Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 43. Ristluu-niudeliiges Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötmega (kus ühenduvad
Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, lülivaheliigesed on plokkliigesed. 30. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud- alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre- . 4 Tallinn ja labajalaluudest. Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust. 31. Nimeta vaagnat moodustavad luud: vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. 32
39. Sõrmelülide vaheliigesed .. on plokkliigesed. võimaldab teha liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb 1. reieluust, 2. sääreluust 3. labajalaluudest Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: 1. niudeluust, 2. häbemeluust 3. istmikuluust. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine. Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. 42. Ristluu-niudeliiges. Liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga
kaitsemiseks, oma liikuvuse tõttu on see ka ideaalne koht alajäsemete kinnitamiseks. Jäsemed Ülajäsemed Õlavööde hõlmab endas käsivarte lähtekohta. Selle juurde kuuluvad abaluud, rangluud ja käte tasakaalustajana rinnak. 31 Käsivars koosneb õlavarreluust (humerus), käsivarreluust ehk küünarluust (ulna) ja kodarluust (radius). Kämmal koosneb randmeluust, kämblaluudest ja sõrmeluudest. Alajäsemed Alajäseme lähtekohaks on puusaliiges. Jalg koosneb reieluust (femur), luustiku suurimast toruluust, mis oma erisuse- küljele suunatud reieluu kaela tõttu on vanemas eas sagedaste õnnetuste põhjuseks (→ osa „Trauma üldosa“). Peale selle koosneb jalg kederluust ning sääreluust (tibia) ja pindluust (fibula). Jalapöid koosneb pöiapäraluust, metatarsaalluudest ja varbaluudest. Joonis 3.6. Jäsemete luud 32 3.1.2.Luude ühendid Pidevühendusi nimetatakse liidusteks, liikuvaid ühendeid liigesteks. Erinevad liidused
annaabi.ee 
