Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad laevad, mille dokumentides ei ole ette nähtud mingeid geograafilisi piiranguid. Loomulikult peab selline laev vastama avamerelaevale esitatavatele ehitusnõuetele, mis garanteerivad ohutuse. reidilaevad laevad, mille ehituslik tugevus ja vastavad dokumendid lubavad neil tegutseda sadamates ja sadamate reididel kuni 20 miili sadamast. Piirangud võivad olla ka teistsugused, näiteks lainekõrguse järgi või geograafilise piirkonna järgi jne. jääklassiga laevad laevad, mille kere tugevus lubab neil tegutseda jäätuvates meredes olenevalt jää keskmisest tugevusest antud regioonis. Jääklassita laevadel ei ole lubatud tegutseda teatud regioonides teatud perioodidel. Jäämurdjad moodustavad eraldi klassi ja nende tugevust klassifitseeritakse eraldi.
Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi-
m kõrguse laine. Seda näitab ka praktika rannikule lähenedes muutuvad lained kõrgemaks. Suurimateks ookeanilainete kõrguseks on 20 m ja lainepikkuseks 400 m. Ristlainetuse all mõistetakse niisugust lainetust, kus kahes eri suunas liikuvad lained üksteisega liituvad. Ristlainetuse tekkimise põhuseks on tavaliselt lainete peegeldumine järsult rannikult või sadamarajatistest. Seetõttu võibki neid eelkõige kohata sadamate lähistel reididel ja eelsadamates. Regulaarsest tõusust ja mõõnast tekivad tõusu- ja mõõnalained, milledega peab iga meresõitja laevasõidu ohutuse tagamiseks arvestama. Ummiklainetus. Laineid võib esineda ka tuulevaikuses. Siis on tegemist ummiklainetusega, mis tekivad sadade miilide kaugusel möllava tormilainete ülekandumisest tuulevaikuse piirkonda. Lainetus võib tekkida ka maakoores tekkivate dünaamiliste protsesside tulemusena maavärinad, vulkaanipursked. Nende
laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad laevad, mille dokumentides ei ole ette nähtud mingeid geograafilisi piiranguid. Loomulikult peab selline laev vastama avamerelaevale esitatavatele ehitusnõuetele, mis garanteerivad ohutuse. reidilaevad laevad, mille ehituslik tugevus ja vastavad dokumendid lubavad neil tegutseda sadamates ja sadamate reididel kuni 20 miili sadamast. Piirangud võivad olla ka teistsugused, näiteks lainekõrguse järgi või geograafilise piirkonna järgi jne. jääklassiga laevad laevad, mille kere tugevus lubab neil tegutseda jäätuvates meredes olenevalt jää keskmisest tugevusest antud regioonis. Jääklassita laevadel ei ole lubatud tegutseda teatud regioonides teatud perioodidel. Jäämurdjad moodustavad eraldi klassi ja nende tugevust klassifitseeritakse eraldi.
Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad laevad, mille dokumentides ei ole ette nähtud mingeid geograafilisi piiranguid. Loomulikult peab selline laev vastama avamerelaevale esitatavatele ehitusnõuetele, mis garanteerivad ohutuse. reidilaevad laevad, mille ehituslik tugevus ja vastavad dokumendid lubavad neil tegutseda sadamates ja sadamate reididel kuni 20 miili sadamast. Piirangud võivad olla ka teistsugused, näiteks lainekõrguse järgi või geograafilise piirkonna järgi jne. jääklassiga laevad laevad, mille kere tugevus lubab neil tegutseda jäätuvates meredes olenevalt jää keskmisest tugevusest antud regioonis. Jääklassita laevadel ei ole lubatud tegutseda teatud regioonides teatud perioodidel. Jäämurdjad moodustavad eraldi klassi ja nende tugevust klassifitseeritakse eraldi.
laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad laevad, mille dokumentides ei ole ette nähtud mingeid geograafilisi piiranguid. Loomulikult peab selline laev vastama avamerelaevale esitatavatele ehitusnõuetele, mis garanteerivad ohutuse. reidilaevad laevad, mille ehituslik tugevus ja vastavad dokumendid lubavad neil tegutseda sadamates ja sadamate reididel kuni 20 miili sadamast. Piirangud võivad olla ka teistsugused, näiteks lainekõrguse järgi või geograafilise piirkonna järgi jne. jääklassiga laevad laevad, mille kere tugevus lubab neil tegutseda jäätuvates meredes olenevalt jää keskmisest tugevusest antud regioonis. Jääklassita laevadel ei ole lubatud tegutseda teatud regioonides teatud perioodidel. Jäämurdjad moodustavad eraldi klassi ja nende tugevust klassifitseeritakse eraldi.
muutumine "fertoing" moodusel Joon. 13.20. ankrus seistes.) Joon. 13.22. Joon. 13.21. Võib vaadelda ka moodust, mida laev saab kasutada kahel ankrul seistes tsükloni üleminekul (Joon. 13.24.) Laeva panemist springile (Joon. 13.25.) kasutatakse lastioperatsioonide käigus lahtistel reididel, kus sel moel luuakse parda ääres seisvatele ujuvvahenditele varjuline koht. Samuti väheneb sellega laeva seegamine. Springina kasutatakse tugevat teras-trossi, mis ahtriklüüsist välja lastakse, kantakse väljapoolt ümber laevaparda ja kinnitatakse ühel Joon. 13.26. näidatud moodusel ankruketi lüli külge. Kinnituskoht peab olema ankrule nii ligidal, et ta oleks tekil siis kui kett on sisse võetud viimase võimaluseni, mis tagab veel laeva triivita seismise ankrul
annaabi.ee 
