haige. Hitleri esilekerkimine Poliitikukarjääri algus Hitler ütles hiljem, et nördimus kaotatud sõja ja novembrikurjategijate reeturlikkuse üle oli teda kallutanud poliitikuks hakkamise otsusele. Pärast sõda pöördus ta tagasi oma rügemendi kasarmusse, ta valiti mitmeid kordi üheks oma rügemendi usaldusmeestest. Hitler oli nö sidemees revolutsioonilise Müncheni nõukogude valitsuse ja selle sotsialistliku peaministri Kurt Eisneri ning Reichswehri vahel. 6 Eisneri mõrvamise järel tekkinud segadusi ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka selle vastaste (rahvalikult meelestatud vabakorpused) poolele. Pärast vabariigi verist lõppu värvati Hitler Müncheni Reichswehri (eesti keeles riigikaitse) juhtkonna poolt teenistusse, mis oli tollal oluliseks võimufaktoriks Baierimaal. Nn Musta
abielud aarialaste ja juutide vahel tunnistati kehtetuks nende abieluvälised suhted olid karistatavad 1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias, nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist. Valmistumine sõjaks, välispoliitika: 1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping. Suhete normaliseerumine kahe riigi vahel. 1926 – Saksamaa astub Rahvasteliitu. 1935 - üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. Reichswehri asemele (100 000) luuakse Wehrmacht 1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga. 1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga 1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta. 1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni 1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu) 1937 - valmib plaan „Otto“ 1938 – anšluss : Austria liitmine Saksamaaga
arhiiviandmetel pole leidnud kinnitust. Kas reakoosseisule haruldane I järgu Raudrist omistati talle selle teo või lihtsalt vapruse eest, ei kahandanud autasu väärtust. I maailmasõja lõpetas Hitler Ypres'i all saadud ipriidimürgitusega hospitalis 14.oktoobril 1918.a.Sõda andis Hitlerile juurde kindlust ja väärikust. Sakslasena ei pidanud ta oma vereohvrit asjatuks. Pärast mürgitusest paranemist värvati Hitler sõjavangide laagrisse valvuriks. Järgnev teenistus Reichswehri agitaatorina andis tema tegevusele poliitilise värvingu. Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse. 12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega.
4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; Versailles' lepingu põhjal pidi Saksamaa loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku.Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, mille relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelama üldise sõjaväekohustuse. Keelatud oli omada õhujõude. Mereväes - Reischsmarine - võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine. Rahvasteliit Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit
traditsiooniliselt omane umbusaldus Berliinis asuva keskvalitsuse suhtes. Hitler ütles hiljem, et nördimus kaotatud sõja ja novembrikurjategijate reeturlikkuse üle oli teda kallutanud poliitikuks hakkamise otsusele. Pärast sõda pöördus ta tagasi oma rügemendi kasarmusse, ta valiti mitmeid kordi üheks oma rügemendi usaldusmeestest. Hitler oli nö sidemees revolutsioonilise Müncheni nõukogude valitsuse ja selle sotsialistliku peaministri Kurt Eisneri ning Reichswehri vahel. Pärast nõukogude vabariigi mahasurumist valitses Baierimaad rahvuslikult ja monarhistlikult meelestatud kindralriigikomissar Gustav Ritter von Kahr, kes ei varjanud oma põlgust demokraatia ja punase riigivalitsuse suhtes. Hitler ja kindral Erich Ludendorff, kes kuulus NSDAP poolehoidjate sekka, nägid seega von Kahris liitlast teostamaks enda plaani – Mussolini Marsi Rooma eeskujul – kukutada valitsus Berliinis. Saksamaal valitsevate
halvenes iga päevaga. Viini-perioodi lõpetas ta vaeste varjupaiku ja supikööke külastades, teenides elatist tänavakunstnikuna ja juhutöölisena. Alatine ebaõnn muutis ta õelaks kogu maailma vastu. Ta hakkas igal pool nägema vaid ebavõrdsust, vihkamist ja vaenu. Hitler tunnistas, et Viin muutis ta veendunud antisemiidiks. Algpõhjust pole ta nimetanud. Pärast mürgitusest paranemist värvati Hitler sõjavangide laagrisse valvuriks. Järgnev teenistus Reichswehri agitaatorina andis tema tegevusele poliitilise värvingu. Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse. 12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega.
annaabi.ee 
