1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler- Saksa Riigi valitsusjuhi nimetus aastatel 18711945. Riigipäev- Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve, kinnitas ametisse valitsusjuhi riigikantsleri ning valitsuse liikmed. Tulekahju Riigipäevahoones- Riigipäevahoone sai kannatada 1933. aasta tulekahjus ja kummalisel kombel tulekahju tõelist põhjust ei saadudki kunagi teada. Põlengut kasutasid ettekäändena ära natsid, kes süüdistasid selles oma
Juba pärast 1923. aasta Müncheni putsi läbikukkumist oli ta järginud legaalsuse strateegiat, jõudes võimule põhiseaduslikul teel sihiga algatada seejärel ,,revolutsioon ülaltpoolt". Nüüd oli see revolutsioon ära tehtud samm-sammult ja püsides Weimari vabariigi põhiseaduse piires. Esmapilgul ei tundu põhiseaduslike muudatuste ulatus kuidagi õigustavat nende revolutsiooniks nimetamist, eriti kui kõrvutada neid bolsevike tehtuga Venemaal. Jäid ju Reichstag ja Reichsrat kui seaduslikud institutsioonid alles. Lenin, Venemaal kõrvaldas kõik, mis seostus lääne stiilis põhiseadusliku esinduskoguga, asendades selle nõukogudel põhineva seadusandlusega. Saksamaal seevastu jäid aga alles kõik senised ministeeriumid. Ametikohad Hitleri valitsuskabinetis olid vägagi sarnased Weimari vabariigi aegsetega. Toimus küll Weimari vabariigi natsifitseerimine, ent hoiduti murrangulistest pööretest, mis oleks võinud sünnitada vastuhakku
süsteemi asemele asuti uut demokraatlikku riigikorraldust looma. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68- 10 liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui naistel alates 20 eluaastast. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes
Kuna Pr.maa nähti põlistvaenalast siis toetuti Preisimaale, mida nähti kui Saksa vabaduse kaitsjat. Sedani lahing- augusti lõpp/sept algus, 2.sept 1870 ülekaalukas Preisi võit. Nap III langes vangi- sunnitud oma ameti maha panema, Pr.maa jäi keisrita. Saksamaa marssis suurte jõududega Pr.maale. Sept.lõpus asuti Pariisi piirama. Alistus jaanuari lõpus. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine – Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). 18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga
kuulutab Pr sõja. Sedani lahing- Saksa Keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. 2. septembril alistusid Prantsuse väed eesotas Napoleon III ja Patrice de Mac-Mahoniga sakslastele. Mõni päev hiljem likvideeriti Prantsuse keisririik ja loodi Prantsuse kolmas vabariik. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle 50% kogu maa territooriumist. Põhiseadus: Preisi hegemooniale alluv liitriik. Keskvõim kontrollib relvajõude, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Liiduriikidele alluvad haldus, kohtud ja kultuur. Olulisim riigiorgan on Liidunõukogu ja on
38 * * * Nende asutuste seas, mis avastasid Austria monarhia languse protsessi eriti ilmselt niivõrd ilmselt, et isegi mitte väga kaugelenägelik, kitsarinnaline väikekodanlane, ei võinud seda mitte märgata, - tuleks nimetada eelkõige Austria parlamenti või, nagu teda nimetati Austrias, reichsrat. See asutus oli üles ehitatud Inglismaalt ülevõetud laenu meetodil klassikalise "demokraatia" maalt. Kogu see pääste-süsteem laenati Londonist ja Viinis püüti seda vaid väga suure täpsusega maha kopeerida. Inglise kahekojaline süsteem kopeeriti saadikute koja ja valitsejate koja vormis. Ent kodade hooned ise nägid Viinis ja Londonis erinevalt välja. Kui Barry, inglise palati hoone ehitaja Thamesi
annaabi.ee 
