Kokkuvõte Eesti keele ehitus ja reeglid muutuvad koguaeg, kõige rohkem keelekasutus. See toimub väga järsul nagu mood-mingi hetk kõik kiirustavad üht taga, samas juba mingit muud asja. 5 Kasutatud kirjandus http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Kasik.pdf 6 Lisad Lisa 1. Murdesõnad toona, rehkendama, möllima, meldima, lännik, elik, sääl, pääl, on villand. 7 Lisa 2. Inglise sõnade laen eesti keelde bed and breakfast 'hommikueinega maiustus', brunch 'hiline hommikusöök, hommikueine ja lõuna asemel', burn out 'läbipõlemine' drink, link, tabloid, teller, tester, poster, server diiler, friik, meil, fänn, luuser. Selles rühmas on rohkesti verbe: haipima, jämmima,
Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel- kirkulaulud ja piibel olid samas keeles. Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus muutus siin järjest kättesaadavamaks ja levis ka kirjandus. Varsti tekkis siia haritlaskond, kelle mõtted ja ideed viisid eestlased soovini vabaneda sadu aastaid kestnud orjuspõlvest. 1918. aastal õnnestuski saada eestlastel oma maa peremeesteks. Võin selle peale mürki võtta, et ilma hariduse ja kirjanduse levikuta oleksime siiani võõrvõimu all
-16. sajand ning ülemsaksa mõju 16.-20.sajand. Neist keeltest
pärit sõnad puudutasid enim just nimelt igapäevaelu sõnavara ja kultuursõnavara. Mainimata ei saa jätta
ka kirikuga seotud termineid. Olgugi, et paljud ristiusuga seotud sõnad on algselt olnud ladina keele
päritolu, on nad meieni jõudnud läbi alamsaksa keele. Näiteks: ingel (< ladina k. ángelos) ja (<
alamsaksa k. engel). Kultuursõnavara alla kuuluvad näiteks: aabits (< ülemsaksa ABC[-busch]), loss (<
schloss), rehkendama (
Et rahvale jutlusi arusaadavamaks teha, hakati neid pidama emakeeles. Kahjuks selline luterluse peale surumine tekitas usulise sallimatuse, mille tagajärjel tekkisid nõiad ning hakkati läbiviima nõiaprotsesse. Rootsi aeg tõi Eestile palju kasu. Rootsi kindlustas eesti rahvale pika rahuaja, kus rahvas sai end koguda tragöödiatest ja kaotustest ning elada rahulikku pereelu. Sama oluline oli see, et tänu rootslastele õppisid eestlased lugema ja kirjutama ning targemad isegi rehkendama. See tõstis kõvasti eestlaste arengutaset. Inimestel oli hea rahulik elada rootsi ajal ning seega võib ka öelda, et sel ajal oli vana hea Rootsi aeg. Kuna enne ja pärast Rootsi aega on Eestimaal käinud vaid sõjad ning rahvas võtnud igat päeva vastu angistusega.
muutub jutt mitmeid kordi. Ja kohati muutuvad jutud päris koledaks ja tänu sellele, ei saa keegi enam rahulikult elada. 4. "Aga teisalt jälle - on siis vaja just kiuste ronida üle aedade ja müüride, kui eluväravad ees lahti, muudkui astu sisse ja ela." – lk. 122 Tavaliselt ikka inimesed tahavad elada keerulisemalt, ega näe, et tegelikult saab asju lahendada palju lihtsamalt. 5. "Jah, kui iga asja rehkendama hakata, siis muudkui jookse ja muretse ja elu jääb ka elamata." - lk. 124 Kui iga asja arvesse võtta ja paljude asjade pärast koguaeg muretseks, siis on stressi ja elurõõmu elus hoopis vähem. Parem elada vabalt ja, et kõik olgu tasakaalus. 2 Kokkuvõte teosest Raamat räägib põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu.
Seda teadis väike Oskar, seepärast palus ta järelejätmatult: ,,Jutusta, vanaema, mulle jutukesi!" Kõige enam olnud ta huvitatud sündinud loost ,,Sõda Leipzigi linna all", mida vanaema on talle kümneid kordi jutustanud. ,,Kena legend Siniallikast, Sootulukesest - needki on temalt pärit," lausub kirjanik, tagasi mõteldes vanaema jutustatud lugudele, mille päritolu jäänud talle teadmatuks. Haridustee Nupukas Oskar õppis kodus nagu iseenesest rehkendama, samuti lugema. Tähtede õppimisel oli tal juhiks ema, kes oli kolm talve käinud Änküla koolis. Kuueaastasena oskas Luts juba lugeda näppusattuvaid raamatuid ja ajalehti. Et poisi südamesoovile vastu tulla, panid vanemad ta seitsmendal eluaastal Änküla kooli. Tollal oli külakoolis raskuspunkt langetatud usuõpetusele - katekismusele, piiblilugudele ja kirikulauludele. Nende tuupimiseks pühendati suurem osa tunde. Riigivalitsuse nõudel jagati õpilastele ka algteadmisi vene keeles
Ülemsks keele keskuseks/tuumalaks on Põhja-Saksamaa rannik. Kirjakeelena hakkas domineerima 17. sajandil. Samas ei olnud keelevahetus kiire, alam- ja ülemsks olid pikka aega rööpselt kasutusel. Võrreldes alamsks keelega on siin rohkem kultuurisõnavara, nt taimed. Levik toimus saksa mõisnikelt lihtrahvale. Taimed, ühiskond, toit, hüüdsõnad!, verbid: spinat, redis, seller, kartul, moon, nelk, tulp; aadel, hertsog, tudeng, velsker; ahoi, hurraa, hopp, proosit, halloo; rehkendama, praadima, passima, kleepima; viiner, vein, supp, soust. Saksa laenud on saadud ülemsaksa keelest, mis hakkas 16. sajandi teisest poolest sugenema Eesti linnades alamsaksa keele kõrvale ja tõrjus selle lõpuks hoopis välja. Ülemsaksa keel tugines Saksamaa kesk- ja lõunaosa murretele ning on ka tänapäeva saksa kirjakeele aluseks. Saksa laenud on nt aabits, kamm, kett ‘liikuvalt ühendatud lülide kogum’, kirss, kleit, laadung, naps, pirn, sahtel, sink, vürts
ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Ma ei saa enam aru, mis see tähendab. NIKOLAI Must tähendab imelikku silitust su keha peal, mida sa ei tunnegi. ÕDE VIRVE Ah nii. NIKOLAI Vaat niii? ÕDE VIRVE Noh, imeline. NIKOLAI Ja vaata, mis sealt veel paistab. Bosporuse väin. Konstantinoopol. 37 ÕDE VIRVE Ei tahaks suga sinna minna. NIKOLAI Miks, ma ei usu sind? ÕDE VIRVE Miks? Ma alati pean peas rehkendama, kes sa oled, ma ei tunne sinuga end kunagi hästi. Paus NIKOLAI Ole hea, anna mulle neid komme sealt ülevalt. ÕDE VIRVE Tüdruk ronib üles redeli peale NIKOLAI Noh, neid komme ÕDE VIRVE Milliseid? NIKOLAI Neid sealt ülevalt. ÕDE VIRVE Kus? NIKOLAI Sealt ülevalt, no ei, ikka vasakule, ei... ÕDE VIRVE Kas need? NIKOLAI Ei, mitte need, sealt kõrvalt. ÕDE VIRVE Siit või? NIKOLAI Ei, nüüd vasakult. Vaat need kriidid Ole seal, aga anna mulle neeed kriidid ÕDE VIRVE Mis teed? NIKOLAI
hädavajalik. Usaldust peetakse parimaks tasuvormiks, ent see sobib peaasjalikult vaid vanematele lastele, sest eeldab lapse kõlbelise arengu teatavat taset. Väikelaste puhul tuleb kasutada "silmaga nähtavaid" ergutusvahendeid. Hoiatada tuleks materiaalsete väärtustega tasumise, n-ö äriliste vahekordade eest. Kui laps on harjunud iga liigutuse eest saama "käegakatsutavat" tasu, siis hakkab ta tõenäoliselt ka edaspidi kõike rahasse ümber rehkendama. See tähendab, et heal pilgul, sõbralikul naeratusel ja tänulikul meelel ei saa tema jaoks ka edaspidi mingit väärtust olla. Loomulikult ei tähenda see, nagu ei tohiks me lastele midagi kinkida ja neile taskuraha anda. Me kingime lapsele midagi ja anname talle taskuraha, aga me ei kauple temaga ega maksa kinni pisiteeneid. Kiitust saab väljendada mitmel erineval viisil: naeratusega, kiitva sõnaga, julgustava märkusega, puudutusega, paitusega,
annaabi.ee 
