eemaldada kivid ja muu praht. · Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega. · Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laotada muld laiali ning segada mulda lubiaine ja väetis. Murutaimed kasvavad hästi nõrgalt happelises pinnases (pH 6,0- 6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga . · Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle. · Kasta muld seemnete idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks. · Niida noort muru esimest korda, kui rohi on 10 cm-i pikkune. Muru hooldamine
enne öökülmi. Seemnete kogust võib arvesta 2-3 kg 100m2 kohta. Pärast külvi kaetakse seemned kergelt rehitsedes mullaga ja rullitakse kinni. Kasutatud muru seeme Muruseeme iSeed 750 g, BalticAgro 750g piisab 30 m2-le. Muru hooldamine Tähtsamad hooldustööd on niitmine, väetamine, kastmine, umbrohu- ja haiguste tõrje ning vajadusel muru remontimine. Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajab niitmist 2 korda kuus. Muru vajab süstemaatilist väetamist nagu kõik taimed - väetamine paneb selle kiiremini kasvama. Sellega muutub muru tihedamaks ja vastupidavamaks umbrohtumisele. Kvaliteetse murukamara kasvatamiseks tuleks igal aastal kasutada muru püsiväetist. Oluline on meeles
Vastus: Siili 11 ,,Siilitund" tähistab erialakirjanduses puukide arvu, mida siil kogub oma kasukasse kui tal lastakse ühe tunni jooksul katselapil rohus ringi joosta. Parasitoloogid on teinud siilist abimehe puukide hulga kindlaksmääramiseks uurimispiirkonnas. Rohus ringi liikuva siili okaskasukas kogub lesti nagu riidehari tolmu. Siil ei saa piinajaid välja rehitseda, vaid toidab neid, kuni nad on läbi teinud vastse-, nümfi-, ja valmikufaasi.... Väidetavalt siilid siiski sõdivad söödikute vastu. Mõned zooloogid arvavad nagu haagiksid siilid endale hapusid õunu külge, et hapu mahl kirpude ja muude piinajate elu hapuks (põrguks) teeks. Samuti võivad nad haakida enda külge mahapillatud sigaretti või haisvat kaltsu, mis võiks olla desinektsioonivahendiks. Teine seisukoht on esitatud Korõtini raamatus ,,Lõhnad loomade elus" kus väidetakse, et
5 "Kosmeetiline" hooldus Kastmisel tuleb jälgida nõuannet, et pigem kasta harvem ja põhjalikult kui sageli ja vähe. Sagedasemalt tuleks kasta linnasaastega kokkupuutuvaid taimi. Kastmisvesi ei tohi olla veevärgivesi, sest too on külm ning tihti sisaldab kloori. Saastealas kasvavaid taimi võiks piserdada veega. Kuival suvel tuleb kasta põõsaid tihedamalt, kuni 3 korda kuus (Sarapuu, 1983). Valminud viljad tuleks jätta taime külge, talveajal vajavad neid toiduks linnud. Kevadel tuleks rehitseda ära lehekõdu taime alt (eHow koduleht). Kasutatud kirjandus About Home: Red Twig dogwood shrubs http://landscaping.about.com/od/shrubsbushes/p/redtwig_dogwood.htm Aggie Horticulture http://aggie-horticulture.tamu.edu/earthkind/landscape/proper-pruning-techniques/ Ageeta OÜ veebileht. 2016. Äädikapuu (harilik sumahh). http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=14297 Ageeta OÜ veebileht. 2008. Vähenõudlik hekk. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php? GID=282
läbi (Sarapuu, 1983). Kastmisel tuleb jälgida nõuannet, et pigem kasta harvem ja põhjalikult kui sageli ja vähe. Sagedasemalt tuleks kasta linnasaastega kokkupuutuvaid taimi. Kastmisvesi ei tohi olla veevärgivesi, sest too on külm ning tihti sisaldab kloori. Saastealas kasvavaid taimi võiks piserdada veega. Kuival suvel tuleb kasta põõsaid tihedamalt, kuni 3 korda kuus (Sarapuu, 1983). Valminud viljad tuleks jätta taime külge, talveajal vajavad neid toiduks linnud. Kevadel tuleks rehitseda ära lehekõdu taime alt (eHow koduleht). 5. LIAANID 5.1. Clemantis Elulõng 5.1.1. Kirjeldus Elulõng, ladina keeles Clemantis, kuulub tulikaliste sugukonda ning antud taimeperekond on erakordselt keeruline ja liigirikas. Siin arvatakse olevat umbes 300 liiki, mis on jagatud alamliikideks, sektsioonideks ja alamsektsioonideks. Mitmekesine on ka elulõngade morfoloogiline ülesehitus: leidub põõsaid, poolpõõsaid, rohttaimi, aga kõige rohkem siiski liaane
Kosmeetiline hooldus Kastmisel tuleb jälgida nõuannet, et pigem kasta harvem ja põhjalikult kui sageli ja vähe. Sagedasemalt tuleks kasta linnasaastega kokkupuutuvaid taimi. Kastmisvesi ei tohi olla veevärgivesi, sest too on külm ning tihti sisaldab kloori. Saastealas kasvavaid taimi võiks piserdada veega. Kuival suvel tuleb kasta põõsaid tihedamalt, kuni 3 korda kuus. Valminud viljad tuleks jätta taime külge, talveajal vajavad neid toiduks linnud. Kevadel tuleks rehitseda ära lehekõdu taime alt. 69 Kasutatud allikad 1. About Home: Red Twig dogwood shrubs http://landscaping.about.com/od/shrubsbushes/p/redtwig_dogwood.htm 2. Aggie Horticulture http://aggie-horticulture.tamu.edu/earthkind/landscape/proper-pruning-techniques/ (03.04.2016) 3
annaabi.ee 
