1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus
Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust.
· pumba tootlikkust muudetakse tema pöörete arvu muutmise teel leiab kasutamist, kui pumba ajamiks on sisepõlemismootor · pumba tootlikkust muudetakse tema pöördetootlikkuse muutmise teel Reguleerimine võib olla mehaaniline (käsitsi), elektriline või hüdrauliline. · kasutatakse mittereguleeritavat pumpa ja vooluklappe 24.Drosseli mõiste ja ehitus. Vooluregulaatorite põhimõtteline erinevus drosselist. Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga drosselid(kasutakse vooluhulga reguleerimiseks ühes voolusuunas); Drosseli lülitamine sisenemisele (reguleeritakse sisenevat vooluhulka); Drosseli lülitamine
mehaaniliseks energiaks. Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö. Hüdroajami elemendid võib jagada: • paak töövedeliku jaoks • pump koos pumba ajamiga (paneb õli liikuma, annab õlile surve) • süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp) • reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks (drossel, rõhu regulaator) • juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) • hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks • süsteemi abiseadmed (filter, torustik, voolikud) Hüdrosüsteem • Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks. Sisuliselt on
lisaenergiat anduri poolt saadud signaali võimendamiseks 5) Kasutatava energia järgi a) mehhaanilised reg. b) Elektrilised reg. c) Pneumoregulaator d) Hüdraulilised reg. e) Kombineeritud reg. 6) Info töötlemisviisi järgi a) analoog reg. b) Digitaalsed reg. 7) reg seaduse järgi P, I, PI, PID, PD Otsetoimega regulaatorid Need on kõige lihtsamad, odavad, töökindlad, ebatäpsed. Otsetoimega temperatuuri regulaator Nende reguleerimisseadmed kasutavad mõõteseadme energiat. Termoballoon on täidetud madala keemistemp. vedelikuga (etüülefiir). Kui temp. muutub siis termoballoonis tekib rõhk mis kapillaari 2 kaudu antakse regulaatori sülfoonkarbi sisse ja sülfoon 3 surutakse kokku. Sülfoon on seotud väljund vardaga 7 mille abil paigutatakse ümber klapid. Mutriga 5 saab reguleerida vedru 4 pinget ja sellega pannakse paika ette antud temperatuuri suurus. Kohalik klappide asendi näitaja 6
lisaenergiat anduri poolt saadud signaali võimendamiseks 5) Kasutatava energia järgi a) mehhaanilised reg. b) Elektrilised reg. c) Pneumoregulaator d) Hüdraulilised reg. e) Kombineeritud reg. 6) Info töötlemisviisi järgi a) analoog reg. b) Digitaalsed reg. 7) reg seaduse järgi P, I, PI, PID, PD Otsetoimega regulaatorid Need on kõige lihtsamad, odavad, töökindlad, ebatäpsed. Otsetoimega temperatuuri regulaator Nende reguleerimisseadmed kasutavad mõõteseadme energiat. Termoballoon on täidetud madala keemistemp. vedelikuga (etüülefiir). Kui temp. muutub siis termoballoonis tekib rõhk mis kapillaari 2 kaudu antakse regulaatori sülfoonkarbi sisse ja sülfoon 3 surutakse kokku. Sülfoon on seotud väljund vardaga 7 mille abil paigutatakse ümber klapid. Mutriga 5 saab reguleerida vedru 4 pinget ja sellega pannakse paika ette antud temperatuuri suurus. Kohalik klappide asendi näitaja 6
Aperioodilise lüli väljundsignaali muutumise kiirus on kõige suurem siirdeprotsessi alghetkel t0. Edasi see väheneb järjest kuni nullini. d ( xv ) k vmax = = tg = dt T 33 Absoluutühikutes: vmax = Ak1xsN/T Aperioodiliste lülidena käituvad paljud reguleerimisseadmed ja objektid, mille inerts on küllalt suur arvesse võtmiseks, kuid mitte nii suur, et väljundreaktsiooni algus tunduvalt hilineks. 19. II-järgu aperioodilised lülid. Võnkelülid. Näited. Võnkelüli. Võnkelüli korral tekitab sisendsignaali hüppeline muutus sumbuva võnkumise. Võnkelüli näide: pendel. Võnkelüli dünaamilisi omadusi kirjeldab teist järku diferentsiaalvõrrand. 2 d x v + 2 T d xv + = k
annaabi.ee 
