Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Eeltoodud eesmärkidele vastav sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või mõne konkreetse ühiskonna osaks oleva sootsiumi huvides. Selline sotsiaalne norm tähendab eelkõige sotsiaalset kohustust. Sotsiaalne reguleerimine saab toimuda kahel viisil: individuaalse ehk kasuaalse reguleerimisena ja normatiivse reguleerimisena. Individuaalse ehk kasuaalse reguleerimise iseloomulik tunnus on, et inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktidega. See tähendab, et iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle konkreetse juhu kohta konkreetsele isikule või konkreetsetele isikutele antava ettekirjutusega. Ühelt poolt on positiivne, et individuaalne reguleerimine võimaldab probleemi lahendamisel maksimaalselt arvestada situatsiooni ja isiku eripära, suhte
Tuleta meelde esimest loengut: avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine; 3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav (v.a üldkorralduse puhul; vt edaspidi). Üksikakti vastand on üldakt (määrus või seadus); 4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on (lõplik) õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. Reguleerimisena ei käsitata toiminguid (nt teatamine mingist faktist). Samuti ei ole haldusakt menetluse käigus tehtav otsustus, millega ei otsustata lõplikult isiku õiguste ja kohustuste üle (nn menetlustoiming, nt otsus alustada menetlust või teha ekspertiis); 5. haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule. Haldusaktina ei käsitleta nt teenistusülesannete täitmise käigus ülemuse antud teenistusalaseid korraldusi; 6
AVR digitaallahendustes (D-
AVR) tänu numbrilise integraatori (reversiivloenduri) kasutamisele väljundpinge amplituud ei sõltu enam sisendpinge amplituudist. Seega: ebaefektiivsuse tegur on neis võrdne nulliga; reguleerimistegur võrdub signaali amplituudimuutuse dünaamilise
diapasooniga, alates D-AVR rakenduslävest; Seejuures on ka siin tegemist viitega võimenduse reguleerimisena, kus siis AVR rakenduslävi pannakse paika vajaliku sisendsignaali nivoo järgi. ·Detektori väljundsignaal kvanteeritakse binaarselt: Kui
Uvälj >Ulävi zdet=-1, kui Uväli
Põhimõtteliselt on võimalik lahendamist vajavate probleemide esilekerkimisel neile kahesugune lähenemine. Neid võib vaadelda kui üksiknähtusi, kui case’i, mis tuleb lahendada, või siis näha nö puude taga metsa, hoomata analoogsete küsimuste võimalikku kordumist ja püüda neile sellest tulenevalt leida tüüpiline lahendus kui tüüpilisele probleemile. Kui nüüd täpsemalt regulatsioonist rääkida, siis väljenduks esimene võimalus individuaalse reguleerimisena, teine aga normatiivse reguleerimisena. Seega on individuaalne reguleerimine üksikjuhu lahendamine. Selle eelisteks on võimalus arvestada täpselt konkreetseid asjaolusid ja kujundada seetõttu suhteliselt lihtsalt just sellele üksikjuhule sobiv lahend. Paraku pole aga mõeldav tegelik elukorraldus eelmainitud viisil, sest lahendamist vajavate probleemide hulk on liiga suur, teiselt poolt aga vajavad ühiskonnaliikmed oma
Põhimõtteliselt on võimalik lahendamist vajavate probleemide esilekerkimisel neile kahesugune lähenemine. Neid võib vaadelda kui üksiknähtusi, kui case’i, mis tuleb lahendada, või siis näha nö puude taga metsa, hoomata analoogsete küsimuste võimalikku kordumist ja püüda neile sellest tulenevalt leida tüüpiline lahendus kui tüüpilisele probleemile. Kui nüüd täpsemalt regulatsioonist rääkida, siis väljenduks esimene võimalus individuaalse reguleerimisena, teine aga normatiivse reguleerimisena. Seega on individuaalne reguleerimine üksikjuhu lahendamine. Selle eelisteks on võimalus arvestada täpselt konkreetseid asjaolusid ja kujundada seetõttu suhteliselt lihtsalt just sellele üksikjuhule sobiv lahend. Paraku pole aga mõeldav tegelik elukorraldus eelmainitud viisil, sest lahendamist vajavate probleemide hulk on liiga suur, teiselt poolt aga vajavad ühiskonnaliikmed oma otsustuste tegemiseks
Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Eeltoodud eesmärkidele vastav sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või mõne konkreetse ühiskonna osaks oleva sootsiumi huvides. Selline sotsiaalne norm tähendab eelkõige sotsiaalset kohustust. Sotsiaalne reguleerimine saab toimuda kahel viisil: individuaalse ehk kasuaalse reguleerimisena ja normatiivse reguleerimisena. Individuaalse ehk kasuaalse reguleerimise iseloomulik tunnus on, et inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktidega. See tähendab, et iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle konkreetse juhu kohta konkreetsele isikule või konkreetsetele 149 isikutele antava ettekirjutusega. Ühelt poolt on positiivne, et individuaalne reguleerimine
annaabi.ee 
