Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm. Tõlgendaja peab seaduse mõtte järele küsima: millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte? Seaduse mõte on seaduse hing Õiguslikult reguleerimiselt nõutakse asjakohasust. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, siis on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise teel jõuda õigusnormi mõtteni. Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 tõlgendamiskriteeriumi: 1. Esimene on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga. Need on faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei saa, kuid mida ta õiguslikul reguleerimisel hoolikalt silmas peab pidama. 2
malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivat nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide
4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide
Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm. Tõlgendaja peab seaduse mõtte järele küsima: millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte? Seaduse mõte on seaduse hing Õiguslikult reguleerimiselt nõutakse asjakohasust. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, siis on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise teel jõuda õigusnormi mõtteni. Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 tõlgendamiskriteeriumi: 1. Esimene on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga. Need on faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei saa, kuid mida ta õiguslikul reguleerimisel hoolikalt silmas peab pidama. 2
tõlgendaja aru ajaloolise normide mõistlikkusest. 4.3.4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine - tahtetõlgendamine, kuid tähtsust omab kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tuleb küsida, milline on normi eesmärk, mõte. Ratio legis est anima legis seaduse mõte on seaduse hing. Õiguse objektiivsetest eesmärkidest võib nimetada rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jms. Õiguslikult reguleerimiselt nõutakse ka asjakohasust. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamisega jõuda normi mõtteni. Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on kaks tõlgendamiskriteeriumi: 1. seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei saa, kuid peab silmas pidama; 2. õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast
kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivat nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktsioon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt
annaabi.ee 
