Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi?
3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 6. Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 7. Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded KOOSNEB: NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD:
seljaaju talitlus väga järsult pidurdunud. Seda seisundit nim spinaalsokiks. Kahe kuu möödudes spinaalsokk läheb mööda ja asendub hüperrefleksiaga (vastupidine rekatsioon, refleksid järsult tugevnevad). Piklikaju: Piklikaju - aju osa, mis altpoolt piirdub seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga. Koos keskajuga moodustab piklikaju ajutüve. Piklikus ajus paiknevad 9.-12. peaaju närvikeskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed elutähtsad regulatsioonikeskused (hingamiskeskus ja vasomotoorne (juhib veresoonte toonust) keskus) (vas - veresoon lad.k), kaitsereflekside keskused (oksekeskus, köhakeskus, aevastuskesus (tegelt need neuronid, mis võtavad aevastamisrefleksist osa)). Piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Piklikaju läbib suurt kuklamulku ja turse korral võib ta suhteliselt kergelt kitsuda. Ajuturse on kõige tüüpilisem ajutrauma.
alla 70 mg%. Vere glükoosisisalduse langus on üks faktor, mis soodustab väsimust. Hüpoglükeemiline sokk - teadvuse kadu, kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle. Võib tekkida pikaajalise kehalise töö ajal, kui organism ei saa süsivesikuid, vett jt. Süsivesikute deponeerumist, maksa glükogeenivarude kasutamist ja kõiki teisi süsivesikute ainevahetuse protsesse reguleeritakse kesknärvisüsteemi talitlusega, kõrgemad regulatsioonikeskused asuvad hüpotaalamuses. 35. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. RASVAD glütseriiniks ja rasvhapeteks. Veri kannab rasva kudedesse, kus neid kasutatakse kas plastilise või energeetilise materjalina. 1g rasvast saab toota 9,3 kcal energiat. Rasvad on väga hapniku vaesed, seetõttu kasutab organism rasvu siis, kui süsivesikud on ära kasutatud puhke seisundis ning pikaajalise ja vähe intensiivse kehalise töö ajal. Rasv esineb organismis kahel kujul: 1. depoorasv e
tunde. Ripsepiteedi liikumine hingamisteedes võib jätkuda veel üle kümne tunni. Seemnerakud võivad liikuda aga rohkem kui näiteks ööpäeva. Närvikude sureb kõige kiiremini. Vereringe seiskumise tagajärjel sureb aju väga kiiresti. Näiteks kui aju ei saa hapnikku 3 5 minuti jooksul, tekivad juba pöördumatud muutused ajus. Aju lõpliku surmaga lõpeb ka südametegevus, sest ajutüves asetsevad vereringe regulatsioonikeskused on surnud. Siiani teati seda, et ajusurmale järgneb väga kiiresti südamesurm või pärast südamesurma järgneb kiiresti ajusurm, kuid arusaamad selles asjas on tänapäeval juba muutunud. Näiteks vereringe säilitamine on võimalik inimese intensiivse elustamisega. Kuid ka sellisel juhul on suurem osa ajust surnud näiteks mõne kõrge ajurõhu tõttu. Sellise võimalikuse eelduseks on see, et ajutüves olevad vereringekeskused peavad töötama. Ainult nii on võimalik vereringe jätkumine
tunde. Ripsepiteedi liikumine hingamisteedes võib jätkuda veel üle kümne tunni. Seemnerakud võivad liikuda aga rohkem kui näiteks ööpäeva. Närvikude sureb kõige kiiremini. Vereringe seiskumise tagajärjel sureb aju väga kiiresti. Näiteks kui aju ei saa hapnikku 3 5 minuti jooksul, tekivad juba pöördumatud muutused ajus. Aju lõpliku surmaga lõpeb ka südametegevus, sest ajutüves asetsevad vereringe regulatsioonikeskused on surnud. Siiani teati seda, et ajusurmale järgneb väga kiiresti südamesurm või pärast südamesurma järgneb kiiresti ajusurm, kuid arusaamad selles asjas on tänapäeval juba muutunud. Näiteks vereringe säilitamine on võimalik inimese intensiivse elustamisega. Kuid ka sellisel juhul on suurem osa ajust surnud näiteks mõne kõrge ajurõhu tõttu. Sellise võimalikuse eelduseks on see, et ajutüves olevad vereringekeskused peavad töötama. Ainult nii on võimalik vereringe jätkumine
tunde. Ripsepiteedi liikumine hingamisteedes võib jätkuda veel üle kümne tunni. Seemnerakud võivad liikuda aga rohkem kui näiteks ööpäeva. Närvikude sureb kõige kiiremini. Vereringe seiskumise tagajärjel sureb aju väga kiiresti. Näiteks kui aju ei saa hapnikku 3 – 5 minuti jooksul, tekivad juba pöördumatud muutused ajus. Aju lõpliku surmaga lõpeb ka südametegevus, sest ajutüves asetsevad vereringe regulatsioonikeskused on surnud. Siiani teati seda, et ajusurmale järgneb väga kiiresti südamesurm või pärast südamesurma järgneb kiiresti ajusurm, kuid arusaamad selles asjas on tänapäeval juba muutunud. Näiteks vereringe säilitamine on võimalik inimese intensiivse elustamisega. Kuid ka sellisel juhul on suurem osa ajust surnud näiteks mõne kõrge ajurõhu tõttu. Sellise võimalikuse eelduseks on see, et ajutüves olevad vereringekeskused peavad töötama. Ainult nii on võimalik vereringe jätkumine
annaabi.ee 
