Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides
Lipiidide põhieesmärgid inimkehas Metaboolse energia suurim produktsioon ( 25-30% toitelisest energiast) Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Keha-omaste triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Ketokehade süntees ja lõhustamine Lipiidi-sarnaste biomolekulide süntees Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite, vitamiinide transpordiks Rasvhapete kasutamine Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt keha-spetsiifiliste TG-sünteesiks ja nende tagavarade loomiseks adipotsüütides. Toiduga saadud asendamatud PUFA-d kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks.
Vajadusel ja teatud tingimustes võib anda panuse ATP tootmisesse 39. Sahhariidide biosüntees 40. Bioloogiline oksüdatsioon, hingamisahela ensüümid 41. Oksüdatiivne fosforüülumine 42. Lipiidide tähtsus toitumisel, muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel, imendumine Lipiidide metabolism: Annavad põhiosa metaboolsest energiast Ketokehade süntees ja lõhustamine Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Inimkeha spets molekulide triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Toiduga peaks inimene saama 25-30% päevasest energiavajadusest Nad on inimkeha energia põhivaru ja neil on kõrge energeetiline väärtus Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid vajavad rasvlahustuvatena emulgeerimist. Ühtlasi on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Emulgaatoriteks on sapphapped ja nende soolad
Eleltronid, mis liiguvad läbi kolme membraanis asuva asümeetriliselt paikneva kompleksi, põhjustavad prootonite väljapumpamise maatriksist ning membraanipotensiaali tekkimise. ATP sünteesitakse siis kui prootonid liiguvad tagasi maatriksisse. 42. Lipiidide tähtsus toitumisel, muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel, imendumine Lipiidide metabolism: Annavad põhiosa metaboolsest energiast Ketokehade süntees ja lõhustamine Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Inimkeha spets molekulide triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Toiduga peaks inimene saama 25-30% päevasest energiavajadusest Nad on inimkeha energia põhivaru ja neil on kõrge energeetiline väärtus Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid vajavad rasvlahustuvatena emulgeerimist. Ühtlasi on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Emulgaatoriteks on sapphapped ja nende soolad. Emulgeerimata lipiide
Prootonite liikumine gradienti pidi maatriksisse annab ATP süntaasi tööks (ADP fosforüülimine ATP-ks) vajaliku energia. 42.Lipiidide tähtsus toitumisel. Lipiidide muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel. Imendumine. Lipiidide põhiülesanded: Rasvhaoete katabolism (oksüdantsioon) annab inimkehas põhiosa vajatavast metaboolsest energiast.Lipiidid annavad 25-30% toitelisest energiast ja rasvkoe triglütseriidid moodustuvad 83-87% inimkeha energiavarudest. Rasvhapete ja regulaatormolekulide(eikosandoidid,lipiidide hüdroperoksiidid jt) süntees. Inimkeha-spetsiifiliste triglütseriidide,liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees. Ketokehade süntees ja lõhustamine. Lipiidi-sarnaste biomolekulide(kolesterool,steroidid,vitamiin , sapphapped jt) süntees. Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite,vitamiinide jne taransport. Triglütseriididel on kõrge energeetiline (oksüdatiivne) väärtus ja nad on inimkeha energia põhivaru. Täidavad
G inhibeerib C D ensüümi ja/või aktiveerib C K ensüümi N inhibeerib C K ensüümi ja/või aktiveerib C D ensüümi Lisaks inhibeerivad nii G kui N mõlema raja esimest ühist reaktsiooni ehk A B ensüümi Ensüümid, mis reguleeritavad tagasiside kaudu, on enamasti allosteerilised ensüümid. Allosteeriline regulaatormolekul seostub substraadiga võrreldes erinevasse kohta, tal on oma spets regulaatormolekulide seostumiskoht või kohad. Heteroallosteeria võimaldab regulatsiooni tagasiside kaudu Allosteerilise aktivaatori lisamisel hakkab kiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist järjest rohkem sarnanema hüperboolile. Kui ensüüm on aktivaatoriga küllastunud, siis on MM võrrandile vastav kineetika ja see vastab valgu R-vormile (seob substraati tugevamini). Ihibiitoriga on sama lugu kui küllastame ensüümi inhibiitoriga ära, siis kineetika läheb üle MM kineetikaks ja
annaabi.ee 
