leidnud Prantsuse-Preisi sõda. Põhimõttelised muudatused toimusid ka relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustuseleja selle alusel massiarmee loomine. Napoleoni ajastu sõdadesse kaasati juba enneolematud inimhulgad. Seetõttu pidid kõik rigid, kes etendasid Euroopas keskset rolli, sõjaväge moderniseerima. 18. sajandi viimase veerandiga võrreldes kasvasid eriti märgatavalt just Prantsuse ja Venemaa regulaararmeed. Suurriikidest oli mõneti erilises seisundis Suurbritannia, kellel geograafilise asendi, koloniaalvalduste, ühiskonna sotsiaalse struktuuri ning välispoliitilise konseptsiooni tõttu ei olnud vaja hoolitseda niivõrd maavägede, kuivõrd sõjalaevastiku võitlusvõime pärast. Seetõttu ei toimunud Suurbritannias ka põhjalikke ümberkorraldusi relvajõudude komplekteerimisel. Massiarmee koostamise võti peitub komplekteerimisviisi muutuses.Varasema palgasõdurite värbamise
Saksamaa ühendamisega pidasid Austria ja Preisimaa. Lisaks veel mitmed vabadussõjad ja vastuhakud erinevates Euroopa piirkondades: Hispaanias, Kreekas, Poolas, Belgias, Ungaris, Kreetal ja mujal. Massiarmee loomine ja tehnika areng Mindi üle üleüldisele sõjaväe kohustusele ja sellega tekkis ka massiarmee. Kuna sõdadesse kaasati väga palju inimesi, pidid ka kõik riigid Euroopas oma sõjaväge moderniseerima. Eriti märgatavalt kasvasid just Prantsusmaa ja Venemaa regulaararmeed. Suurriikidest erilises seisus oli Suurbritannia, saareriigina pöörasid nad tähelepanu ainult sõjalaevastiku suurendamisele, samuti ei sekkunud nad eriti Mandri-Euroopa küsimustesse. Massiarmee loomisel toetuti komplekteerimisviisi muutmisele. Kehtestati üleüldine sõjaväe kohustus, mis hõlmas kõiki meeskodanike. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et suhteliselt väikesearvulist rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning
Preisi sõda. Põhimõttelised muudatused toimusid ka relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustuseleja selle alusel massiarmee loomine. Napoleoni ajastu sõdadesse kaasati juba enneolematud inimhulgad. Seetõttu pidid kõik rigid, kes etendasid Euroopas keskset rolli, sõjaväge moderniseerima. 18. sajandi viimase veerandiga võrreldes kasvasid eriti märgatavalt just Prantsuse ja Venemaa regulaararmeed. Suurriikidest oli mõneti erilises seisundis Suurbritannia, kellel geograafilise asendi, koloniaalvalduste, ühiskonna sotsiaalse struktuuri ning välispoliitilise konseptsiooni tõttu ei olnud vaja hoolitseda niivõrd maavägede, kuivõrd sõjalaevastiku võitlusvõime pärast. Seetõttu ei toimunud Suurbritannias ka põhjalikke ümberkorraldusi relvajõudude komplekteerimisel. Massiarmee koostamise võti peitub komplekteerimisviisi muutuses.Varasema
Erinevad vabadussõjad ja vastuhakud puhkesid ka mujal Euroopas. Muudatusi toimus ka relvajõudude komplekteerimises. Algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele ja selle alusel massiarmee loomine. Napoleoni ajal suurenes regulaararmee koosseis peaaegu kõikjal Euroopas. Massiarmee loomise võti peitus komplekteerimisviisi muutuses. Palgasõdurite asemel hakati värbama oma riigi meeskodanikke. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese aja jooksul väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada. Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime prantsusekeelne originaalkuju Napoléon I Bonaparte; sünninimi Napoleone Buonaparte; alates 1796. aastast Napoléon Bonaparte (15. august 1769 Ajaccio Korsikal 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815.11. novembrist 1799 25
Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel, kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest; sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: paranenud olid Venemaa ja Poola suhted, samuti vabanesid mõlemad riigid tänu rahulepinguile mõneks ajaks Türgi ohust oma lõunapiiridel, Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega sõja iseloom oli muutunud: olid kujunenud regulaararmeed (suured, riiklikud armeed) sõjad kujunesid pikaajalisteks relvakonfliktideks (keskmiselt 1 lahing aastas), vastaseid ei hävitatud, vaid kurnati põhiliseks kujunes jalavägi ja ratsaväe osa vähenes kujunesid uut tüüp kindlustused bastionid, mis olid tol ajal praktiliselt vallutamatud otseseid lahinguid ja tormijookse välditi, selle asemel kujunesid piiramis ja kurnamisstrateegia Rootsi sõjavägi oli maapalgalisel ülalpidamisel, st maakond pidi välja panema jalaväerügemendi
02.10.2012 Kuressaare ümber kujunes järgnevatel päevadel ka kogu mässuliste vägi. Kuressaare jäi mässulistel ära võtmata, sest mässulised alles kogunesid, mehi alles vooris Kuressaare alla kokku. Jaan Klaar - 242 jala- ja ratsaväelast, kes juba 18. veebr maabusid Muhu saarel. Mässuliste peajõud koondusid Kuressaare alla, mistõttu Klaari salgale vastupanu ei osutatud, 24. veebruaril ajas Klaari salgad laiali mässuliste salgad. Kõikjal jäi peale mandrilt tulnud regulaararmeed. Hiljem mässumeelses Saaremaal lõppes - tagant järgi on kiidetud saarlasi kui külmaverelisi sõdureid. Oluline enamluse seisukohalt selle poolest, et pärast neid kahte läbikukkumist - Tallinnas ja nüüd veebr mäss Saaremaal - pärast seda võtsid enamlased oma tegemiskavast igasugused avalikud tegutsemiskavad maha, nüüdsest keskenduti kihutustööle. 25. aprillil Ruhja katastroof ja teine juulis keskpaigas Tartu tagavarapataljonis toimunud vastuhakk ohvitseridele