AUTORITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk) ja see on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu
Tänapäeval võime üldjoontes eristada totalitaarseid, autoritaarseid, demokraatlikke ja üleminekureziime. Reziimide puhul võime omakorda eristada militaarseid, posttotalitaarseid, ühe partei jt reziime. Võrdleme järgnevalt kaht reziimi totalitaarset ja autoritaarset demokraatliku reziimiga. Kui totalitaarse reziimi puhul on ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all, siis autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Riikide ajalugu on tõestanud, et totaalse poliitilise ja vaimse elu reglementeerituse juures võib eksisteerida üsna suur autonoomia majandussfääris (näiteks ei riigistata kõiki tootmisvahendeid). Kui totalitaarses reziimis kuulutatakse igasugune teisitimõtlemine ning legaalne opositsioon väljaspool seadust olevaks, siis autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm
Seetõttu on lastekodukasvandike areng, võrreldes täisväärtuslikest peredest pärinevate lastega, märkimisväärselt erinev. 6 Lahknevused on otseselt mõjutatud nii kasvandike varasematest individuaalsetest kogemustest, suhtlemise madalast emotsionaalsusest hoolekandeasutuses,vähesest laste poole pöördumise hulgast, tegevuse ühetaolisusest kui ka laste käitumise karmist reglementeeritusest, mis kutsub paratamatult esile hulgaliselt negatiivseid ilminguid, seejuures laste võimetuse ima käitumist iseseisvalt juhtida, eesmärke püstitada, reegleid järgida. Pidev viibimine eakaaslaste seas, täiskasvanute poolt planeeritud vaba aeg põhjustavad laste üleväsimust, närvilisust, kurnatust. Võimalused vahetevahel üksi olla, oma mõtteid mõelda, on lastekodu seinte vahel praktiliselt olematud. Erinevates vanuseetappides on lapse tundlikkus kasvukeskkonna suhtes erinev. Mida
2. Kaotusvalu, mis tekib väljakujunenud suhete purunemise tõttu. 3. Süü on üks tõsisemaid äärmuslaste seast lahkujate probleeme. 4. Viha on tunne, mis on süüga tihedalt seotud. Viha tuntakse kellegi või millegi vastu 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. 6. Hirm psüühilise tervise kaotamise pärast, tunne, et ma “lähen segi”, on tingitud ennekõike grupi- ja argimaailma vastuolust. 7. Otsustusvõimetus johtub äärmusgrupi elu rangest reglementeeritusest. Pärast tingimusi, kus kõik olulised asjad olid paika pandud, kontrollitud, ette nähtud või ka ette kirjutatud, on raske iseseisvalt otsustada 8. Must-valge mõtlemine tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes. 9. Madal enesehinnang võib tekkida mitmel põhjusel. 10. Intellektuaalsed probleemid on seotud toimunu ja olemasoleva mõtestamisega. Eneses ja oma maailmas selgusele jõudmine võib nõuda pikka aega. 39
Grupist lahkunute puhul on täheldatavad perioodid, kus nad pöörduvad aeg-ajalt tagasi grupi käitumisviiside juurde. Näiteks pärast osalemist liikumises, kus raha oli ühisomand, on inimesel raske suhtuda vastutustundega ja mõistlikult oma sissetulekusse. Grupp pakkus kaitset elu rünnakute vastu, nüüd ollakse omapäi elutuulte keerises. Nendes pingetes, konfliktides, selles ebakindluses võib inimene kaotada sisemise orientiiri. 7. Otsustusvõimetus johtub äärmusgrupi elu rangest reglementeeritusest. Pärast tingimusi, kus kõik olulised asjad olid paika pandud, kontrollitud, ette nähtud või ka ette kirjutatud, on raske iseseisvalt otsustada. Gruppides kujuneb otsuste tegemisel välja sõltuvus teistest. Mingi seisukoha võtmiseks tunnetatakse pidevalt vajadust teada teiste arvamust, et olla kindel, et see pole grupi ega selle juhtkonna arusaamadega kuidagi vastuolus. 8. Must-valge mõtlemine tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust
1. Emotsionaalse tühjuse tunne. 2. Kaotusvalu, mis tekib väljakujunenud suhete purunemise tõttu. 3. Süü on üks tõsisemaid äärmuslaste seast lahkujate probleeme. 4. Viha on tunne, mis on süüga tihedalt seotud. 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. 6. Hirm psüühilise tervise kaotamise pärast, tunne, et ma “lähen segi”, on tingitud ennekõike grupi- ja argimaailma vastuolust. 7. Otsustusvõimetus johtub äärmusgrupi elu rangest reglementeeritusest. 8. Must-valge mõtlemine tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes. 9. Madal enesehinnang võib tekkida mitmel põhjusel. Kui lahkumisega kaasneb konflikt grupikaaslastega, siis tavaliselt süüdistatakse minejat truudusetuses, vastutustundetuses, taipamatuses, egoismis või hoolimatuses. See kõik madaldab inimese väärtust ta enese silmis. Enesehinnangu langus võib olla tingitud ka
annaabi.ee 
