nt. avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone. Kui suur on Eesti kolmas sektor? Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida kokku nimetatakse kodanike- või vabaühendusteks. 01.08.2009 seisuga on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel registreeritud kokku 29 237 ühendust - 818 sihtasutust ja 28 419 mittetulundusühingut. Tegevusalade ja piirkondade kaupa leiab registriandmed siit: Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi poolt läbiviidud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad. Üle poole Äriregistri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ühendustest moodustavad korteri-, garaazi- ja aiandusühistud. Hinnanguliselt annavad ühendused tööd
kojast välja astuda kooskõlas käesoleva põhikirjaga; omada üldkoosolekul asendusesindajat Koja liikmete hulgast. Liige on kohustatud: täitma Koja põhikirja ja kodukorda; võtma täitmiseks üldkoosoleku ning juhatuse otsused; osalema Koja töös; täitma endale Koja ees võetud kohustused; mitte esinema Koja nimel ilma vastava volituseta; teatama arvestuse pidamiseks Kojale oma asukoha ja registriandmed; nende muutumise korral teatama uued andmed hiljemalt 1 kuu jooksul. Juhatuse esinaine on Helmi Urbalu ning mõned juhatuse liikmetest on Martin Provornikov, Ülle Pellis ja Richard Remiküll.
registreerita -algatusdokumendi järgne, s.t algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama järjekorranumbri all. NÕUETE PÕHJENDUS -tööjõu ja aja kokkuhoid dokumendi lahendamist on hea jälgida ning hiljem on dokumente mugav kasutada, sest need arhiveeritakse küsimuste kaupa koos. DOKUMENDI REGISTREERIMISE KORD Registreerimine on protsess, s.t registriandmeid täiendatakse vastavalt asja lahendamise käigule. Kohustuslikud registriandmed on esitatud asjaajamiskorras. Enne dokumendi registreerimist tuleb kontrollida -dokumendi registreerimise vajalikkust Organisatsiooni asjaajamiskorras on esitatud registreerimisele mittekuuluvate dokumentide loetelu, mis hõlbustab otsustamist. -allkirja olemasolu dokumendil -dokumendi terviklikkust (lisade olemasolu). Saabunud kirjad(sh e-kirjad) jaotatakse -registreerimisele kuuluvateks ja -registreerimisele mittekuuluvateks. Üldjuhul ei kuulu registreerimisele: · Kutsed
äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda (garantiifunktsioon); äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. 6. Äriregistri sisu ja kanded. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Kõik tähtsamad ühinguõiguslikud toimingud (asutamine, reorganiseerimine, kapitali muutmine) jõustuvad registrikande tegemisega ning registripidaja peab tagama õiged registriandmed. Äriregistri kanne jõustub, kui sellele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: registrikartoteek sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed
Ei kohtle juhatust ametisuhete tekkimisel või lõppemisel ühiselt, vaid kõik õigussuhted tekivad ERALDI. Seega tagasikutsumine toimus ühekaupa. Kas see konkreetne tehing mis tehti (tagasikutsumine) oli kehtiv konkreetse isiku suhtes. Kõik 5 õigussuhet on kehtivad. Registrikanne on deklaratiivne. Kuskil väljapool registrikannet tekivad õiguslikud olukorrad, register kajastab neid. Üldjuhtum on see, kus registriandmed on enne kande parandamist valed. Registriandmed peavad kajastama tegelikku olukorda. A, B, C õigussuhted peaks kustutama. D ja E tuleb sisse kanda, sest õigussuhted on tekkinud, otsus selle kohta on vastu võetud. Vaadata üksikute õigussuhete kaupa nende kehtivust ja tehtud nendest saadud info põhjal otsustus. Kui kanded ära tehakse, siis § 59 lg 6 määrab registripidaja täiendava tähtaja selleks et valitakse kolmas liige ka ära. Äriühingul on variant muuta põhikirja või valida üks liige juurde.
dokumendid. (2) Registripäevikusse märgitakse, kas avaldus on rahuldatud. § 41. Tähestikuline kartoteek (1) Registrisse kantud ettevõtjate kohta peetakse tähestikulist kartoteeki, kus kaardid asuvad tähestikulises järjekorras. (2) Tähestikulise kartoteegi kaardile kantakse ettevõtja ärinimi, samuti registrikartoteegi osa tähis ja ettevõtja registrikood. (3) Kaartide järjestamisel ei arvestata ärinimes sisalduvat ühingu liigile viitavat täiendit. (4) Kui registriandmed on kättesaadavad arvutist, võib justiitsminister määrata, et tähestikulise kartoteegi pidamine lõpetatakse. § 31. Äriregistrisse kantavad andmed Äriregistrisse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. § 32. Registripidajale esitatavad dokumendid (1) Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised. Allkirjanäidised peavad olema notariaalselt kinnitatud
Tallinna linnakohtu registriosakond - Harjumaa; Tartu maakohtu registriosakond - Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa; Pärnu maakohtu registriosakond - Pärnumaa, Saaremaa, Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa, Hiiumaa; Lääne-Viru maakohtu registriosakond - Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa. Selline tehniline registriosakondade jaotus omab tähtsust küll vaid dokumentide esitamise, kannete tegemise ja dokumentide hoidmise koha osas, kuna kõik registriandmed digitaalselt salvestatud ühtsesse keskandmebaasi. Reeglina teevad registrikandeid ja määruseid kohtunikuabid. Teatud juhtudel teevad kandeid kohtunikud TsMS § 595 lg 2 kohaselt on kohtunikuabi kohustatud määruse või kande tegemise andma kohtunikule, kui: 1. tuleb rakendada teise riigi õigust; 2. ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast; avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused; 3
annaabi.ee 
