Esmased andmed- andmed, mis on spetsiaalselt kogutud uurimisel oleva probleemi või küsimuse kohta. Kirjastatud tegeliku andmete koguja poolt. Teisesed andmed- ei olnud algselt kogutud käesoleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil (nt maj. a aruanded, müügiaruanded jm). Vaatlusvead- nimetatakse vaatlusel saadud tunnuste väärtuste hälbeid nende tõelistest väärtustest. Eristatakse: Metodoloogilised vead- põhjustatud kasutavate vaatlusmeetodite ja- mudelite ebatäielikkusest. Registreerimisvead- tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Arvutusvead- ebatäpsused andmete sisestamisel. Vaatlusvigade iseloomu järgi saab vead jaotada kaheks: Juhuslik viga- iseloomustab erinevusi väärtuste vahel, mis on saadud juhusliku valimi kasutamise korral ja väärtuste vahel, kui oleks uuritud kogu üldkogumit. Süstemaatiline viga- viga, mis võib
korraldamine, andmete hankimine statistilistest andmebaasidest). Vaatlusandmete kokkuvõtt ja esialgne töötlemine. Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3) Statistilise vaatluse vead Metodoloogilised vead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. – vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud. – vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud. – vaatluse juhendmaterjalid pole üheselt mõistetavad. Registreerimisvead (tahtlikult tekitatud vead; mittetahtlikud vead). tahtlikud vead – andmeid moonutatakse meelega. mittetahtlikud vead – jämedad vead (tekivad mõõtmist, vaatlust või küsitlemist segava faktorimõjul, inimese eksimuse tulemusena; avastatavad). – juhuslikud vead (tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel, ei mõjuta tulemusi; ei ole üldjuhul avastatavad).
kuivõrd jälgitakse vaatluse teaduslikkuse tagamise nõudeid. Osa vaatlusvigu on 17 metodoloogilise iseloomuga (näiteks väljavõttelisel vaatlusel tehtavad esindus- ehk representatiivsusvead, mida ei saa täielikult vältida, kuid mida saab kaunis täpselt mõõta) Oluline on pöörata tähelepanu mitmesugustele registreerimis- ehk kirjeldusvigadele, mille väljendamine oleneb paljuski vaatluse korraldajast või teostajast. Registreerimisvead võivad olla nii tahtlikud kui ka mittetahtlikud. Mittetahtlikest võib osa olla juhusliku iseloomuga, enamik neist kattuvad omavahel ning nende mõju vaatluse tulemusele osutub üldreeglina tühiseks. Palju ohtlikumad on süstemaatilised registreerimisvead, mille puhul vead kuhjuvad ühes suunas ning vaatluse lõpptulemused võivad oluliselt moonduda. Tihti on seesugused süstemaatilised registreerimisvead psühholoogilise iseloomuga, nt. kalduvad vanemad
(fikseeri kategooriad ka teoreetiliselt) 4. Nähtusi vaadeldakse sobival ajal ning analoogsetes oludes (väldi subjektiivsust, kõrvalmõjusid ja mürafaktoreid) 5. Võrreldavus ( kui vaatlejaid on mitu)- on tagatud vaatlusprotokollide abil. 6. Korduvvaatluste puhul olgu ajavahemik võrdne. 7. Teadlikkus võimalikest vigades: metodoloogilised vead (representatiivsus) registreerimisvead (lähtuvad vaatlejast) interpreteerimisvead (lähtuvad vaatlejast) Sagedus (ühekordne, pidev ja korduv vaatlus) Objekti hõlmamise ulatuse alusel (kõikne- 100% ja mittekõikne- osa tervest) Andmete hankimise viis (otsene, osalus- ka varjatus vaatlus) kõigil omad head ja vead, valik sõltub vaatlejast endast. Etapid 1. Eesmärgi fikseerimine ja vaaltusobjekti valik 2. Formaalsused: loa hankimine 3
vajadusel logaritmimine. · Andmetes esinevate vigade avastamine arvväärtused antud Y f ( X, , u ) registreerimisvead; tahtlikud vead. arvväärtused antud 4 Andmete ettevalmistamine · Andmete valik Majandusteoreetilises mudelis näiteks SKP. Eesti Statistikaameti andmebaasis:
Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid metodoloogilisi vigu ja registreerimisvigu. Metodoloogilised nt : valimivaatlusel esinevad representatiivsusvead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. Vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud, vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud.. Registreerimisvead nt: 1. Tahtlikult tekitatud vead( kui andmeid moonutatakse meelega, seda tehakse kui andmete andja või ka saaja on ühel või teisel põhjusel moonutamisest huvitatud.) 2. Mittetahtlikult tekitatud vead: jämedad(võib tekkida mõõtmist, vaatlust.. segava faktori mõjul);juhuslikud(tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel);süstemaatilised vead(tekivad mingi perioodilise või pidevalt
Andmetes võib esineda mitmetüübilisi vigu, olulisemad nendest on metodoloogilised vead, registreerimis- vead ning töötlemisvead. Metodoloogiliste vigade alla kuuluvad representatiivsusvead (valim ei ole esinduslik, seega ka tehtavad järeldused ei pruugi olla usaldusväärsed); objekti piiritlusega seotud vead (keda siis ikkagi täpselt mõõta-küsitleda) ning ebaõnnestunud vaatlusviisiga seotud vead. Metodo- loogilised vead tekivad tüüpiliselt uuringu planeerimise etapis. Registreerimisvead võivad olla juhuslikud või süstemaatilised, seda tüüpi vead tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutatavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Juhuslik viga on paljus seotud valimi juhuslikkusega ning seda on võimalik matemaatilise statistika meetodite abil hinnata ning selle mõju vähendada. Süstemaatilise vea tekkimise põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika.
annaabi.ee 
