Isegi Lätisse ja Leetu kaupade saatmine muutus senisest lihtsamaks. Eesti regionaalpoliitika lähimad muutused peale Euroopa Liiduga liitumist. Eesti regionaalpoliitika tähtsaim muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist on võimalus taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja neid vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada. Enamik Eesti maakondadest on vähem arenenud kui tänase Euroopa Liidu regioonid. Seetõttu on õigustatud Euroopa Liidu regionaalpoliitiliste toetuste suunamine üle kogu Eesti, mitte ainult teatud probleempiirkondadesse. Euroopa Liidu tõukefondidest saadav raha on suunatud kohalike ja regionaalsete arendusprojektide toetamisele kogu Eesti territooriumil. Kohaliku algatusvõime ja oskuste tugevdamiseks, kohalike ja regionaalsete arengukavade ning strateegiate tähtsuse kasvatamiseks ning olulist regionaalset mõju omavate harupoliitikate tugevamaks koordineerimiseks on Eestil võimalus Euroopa Liidu raha kasutada. Osad piirkonnad
EL kaupade eelistamine Ühine rahastamine 7 32. Regionaalpoliitika eesmärgid Peamiseks ülesandeks on juhtivate keskuste ning mahajäänud perifeeria majanduslik lähendamine, ressursside pareto-optimaalne paigutus. Majandusteadlaste arvates (nende jaoks on tihti olulisim kasvueesmärk) on regionaalpoliitika ülesandeks jaotada tootmisressursse ruumiliselt sellisel viisil, et maksimeeritaks majanduse kogutoodang. Regionaalpoliitiliste otsuste aluseks ei peaks olema mitte tootlikkus momendi situatsioonis, vaid kasvupotentsiaal. Eesmärgid: kasvueesmärk, stabilisatsioonieesmärk, jaotuseesmärk (aktiivne VS passiivne) 33. Regionaalpoliitika strateegiad ja instrumendid Strateegiad: turule orienteeritud; ressursisubsideerimine; innovatsioonile orienteeritud; ekspordile orienteeritud; infrastruktuurile orienteeritud. 34. ELi regionaalpoliitika põhimõtted ja korraldus
Regionaalpoliitika on olnud üheksakümnendatel aastatel seotud eelkõige avaliku teenuse üleandega riigi keskvõimu vastutusalast kohaliku omavalitsuse vastutusalasse. Regionaalpoliitika üheks ettevõtmiseks oli valdade sundliitmist kavandanud haldus- territooriaalne reform, mis aga ei leidnud poliitilist toetust läbiviimiseks. Regionaalpoliitika põhisuundadeks on maakondlik arendustegevus, sihtaladele suunatud regionaalpoliitika ja harupoliitikate kooskõlastus regionaalpoliitiliste eesmärkidega. Esimese eesmärgiks on maakonnas asuvate kohaliku omavalitsuse üksuste konkurentsivõime tõstmine tasakaalustatud arengu tagamiseks. Sihtaladele suunatud regionaalpoliitika on riigi poolt rahastatavad regionaalsed programmid kriisipiirkondade majanduslikuks ümberstruktureerimiseks. Harupoliitikate kooskõlastus on mahukas riigi keskvõimu rahastatav ja otsustatav meetmete blokk, s.h. piirkondlikud toetused ja investeeringud.
Meetmete kompleksne rakendamine pika-ajaliste eesmärgistatud programmide raames; kontsentreeritus. Meetmete suunamine eelkõige piiratud arvule sihtpiirkondadele ja sihtvaldkondadele; subsidiaarsus. Meetmete rakendamine ja selleks eraldatud vahendite haldamine toimub madalaimal pädeval haldustasandil; partnerlus. Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine meetmete kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel; täiendavus. Regionaalpoliitiliste vahendite eraldamine ei tohi asendada abisaaja omafinantseerimist ega olla õigustuseks piirkonna teistest allikatest finantseerimise vähendamisel; seire ja hindamise rakendamine. Meetmete rakendamisel jälgitakse tegevuse eesmärgipärasust ja tulemuslikkust, mille alusel poliitikat pidevalt täiustatakse; sidusus (koherentsus). Meetmete omavaheline seostatus ning maakondliku arendustegevuse, sihtaladele suunatud regionaalpoliitika ja harupoliitikate üldine kooskõla.
turvalisusega. Vastutus strateegiliste võrkude ja objektide, põhiraudteede ja -jaamade, veeteede ning suuremate sadamate, õhuteede, lennujuhtimiskeskuste ja suuremate lennujaamade kui ka riigimaanteede toimimise eest, sõltumata nende omandivormist, lasub lõppkokkuvõttes riigil. Kõik riigi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maakonnakeskustes. Eesti Keskerakond on seisukohal, et erinevate regioonide tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik järgmiste regionaalpoliitiliste ülesannete täitmine: 1. Vähendada majanduslikku ebavõrdsust riigi erinevate piirkondade vahel ja luua võrdsed võimalused majanduse arenguks. 2. Toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri (teed, ühistransport, side, arvutivõrgud) ning hariduse (sh täiend- ja ümberõppe süsteem) võimaldamisel. 3
mis aitaks pühendumisele kaasa. Personalivärbamisel vaadatakse ka natuke, kas inimene võiks sinna väärtuste sisse sobida. - Muutused töövaldkonnas (ja selle mõju tööpsühholoogiale): 1) tööjõud vana 2) vähemusgruppide osalemise suurenemine puudega inimesed nt. 3) töökoormuse suurenemine kogu aeg on kiire, konkurentsis püsimise taga on efektiivsus. Lühema ajaga suurem hulk tööd. 4) kaugtöö suurenemine regionaalpoliitiliste probleemide koht. 5) suureneb surve kulude vähenemiseks ja parima knowhow suurendamiseks on võimalik kokku hoida nutikusega. Pigem vähe, aga hästi kvalifitseeritud inimesi. 6) org kahandamine, koondamine tehnoloogia teeb osa tööd ära. 7) teenuste sisseostmine kas on mõistlik hoida palgal palju rahvast, kui on väike org? Vbl peaks teenust hoopis sisse ostma hakkama. 8) naiste osakaalu suurenemine meeste aladel varem oli rohkem meeste asju ja naiste
annaabi.ee 
