läänemeresoome hõimukeeleks. · Aja jooksul lähenes lõuna-eesti keel põhja-eesi keelele ehk tallinnakeelele. · Erinevused on säilinud grammatikas ja sõnavaras. · Tänapäeval on lõuna-eesti keele kõige elujõulisem võru keel ehk võro kiil. Tal on oma tähestik, oma kirjandus, seda õpetatakse keeleala koolides (ka Tüs) · Võru keele kaitseks on loodud Võru Instituut. · Tartu keel on põline regionaalkeel, mida tänapäeval kasutab umbes 1000 kõnelejat Lõuna- Tartumaal (Sangaste, Otepää, Võnnu, Kambia, Rannu, Rõngu, Puhja, Nõo) · Tänapäeval on tartu keel kiiresti vananeva kõnelejaskonnaga, puudub kirjasõna ja kooliõpetus, mis tähendab, et see keel peatselt hääbub. · Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17-19 saj Tartu- ja Võrumaa kiriku-, kooli- ja kohtukeelena. · Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis Setumaal
Kuni 1970. aastateni kestnud jõhkra assimileerimispoliitika tulemusel on Austraalias praeguseks surnud sadu põliselanike keeli. Kuid näiteks Jaapanis rääkis Hikkaido saare ainu keelt 1980. aastatel veel ainult kaheksa vanainimest, kuid keeletoetuspoliitika tulemusel on kõnelejate hulk praeguseks tublisti kasvanud. Võru keelest. Võru keel on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond)
a Iirimaal, Suurbritannias ja Portugalis, kus kehtib Lääne-Euroopa aeg ning näiteks Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Kreekas ja Küprosel, kus kehtib Ida-Euroopa aeg. II sümbolid: lipp, raha, keel (+taim/loom) Riigikeeleks on Saksa keel. See on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal. Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel (praegu regionaalkeel). Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa (endise Saksamaa kesk- ja lõunaosa) murdeil, selle tähtsaimaid arendajaid oli Martin Luther. Saksa keel on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel Euroopas. Samas on Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel mõjustanud ka eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Saksamaa lipp oli Saksamaa liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919-1933. 1949-1990 oli ta Lääne-Saksamaa lipp ning alates 1990.
Mulgi keelege om üits ütlemede tore lugu. Egä sii ep oleki egän kandin üttemuudu, nõnda nigu kiräkeel,et kik om kokku lepit ja kindel kiräviis olemen. Mede keelen om aga egän kihelkonnan - Karksin, Tarvastun, Paistun, Allisten, Elmen veidi tõistmuudu kõneltu." Alli Laande- Mulgi Keele Instituudi keeleprojekti juht (http://www.mulgikultuur.ee/?id=44&lang=est). Mulgi keel (mulgi kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel (http://et.wikipedia.org/wiki/Mulgi_keel) . Mulgi murre jaguneb kaheks murdeks: Karksi ja Tarvastu. Need murded on omavahel üsna sarnased kuid mõned lahknevused siiski esinevad (Tabel 1). Teadaolevatel andmetel räägib Mulgi murret veel vaid 2000 inimest. Õnneks on viimastel aastatel hakatud seda rohkem hoidma ja säilitama. Samuti on alates 2009ndast aastast Mulgi Keele Instituudi poolt koolidesse lisatud Mulgi keele ja kultuuri tund.
sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Piibel Vana- ja uus testament. 1686. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Adrianused (isa ja poeg) tõlkisid selle. Külakool - 17. ja 18. sajandil kihelkonnakeskustest eemal, külas, asunud talurahvakooli nimetus ja 19. ja 20. sajandi alguses luteri usu vallakooli rahvapärane nimetus. LõunaEesti keel - kõneldav põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis on ühtlasi läänemeresoome keeltest lõunapoolseim. Lõunaeesti keel pole ühtne, vaid kujutab endast keelte ja murrete rühma, koosnedes neljast piirkondlikust põhivariandist. Need on võru, mulgi, tartu ja setu keel või murre. Põhjaeestikeel rohkem saksapärane, kus on sees W ja C näiteks.
1000 kond kõnelejat Tartumaal ( Otepää, Rõngu, Rannu, Kuhja, Nõo, Sangaste). Ehk on Tartu ja Põlva aladel. • Tänapäeval on Tartu keel kiiresti vanaleva kõnejaskonnaga, puudub kirjasõna, puudub kirjaõpetus, mis tähendab seda, et peatselt hääbub. • Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17. sajandist kuni 19.sajandini Tartu ja Võrumaa kiriku-, kooli-, ja kohtukeelena. • Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis, Setumaal, arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 inimest, kes seda räägivad. Setu keel on sarnane Võru keelega, Setu keel on Võru murrak. • Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja identiteet, siis räägitakse eraldi Setu ja Võru keelest eraldi. • Mulgi keel regionaalkeel Lõuna-Eesti Mulgimaal, enamasti Viljandi ja Valga kandis. Mulgi keel on ka tuntud luulekeelena ja see on rikkaim luule looming ja kirjandus.
Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse Saksa Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal. Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel (praegu regionaalkeel). Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa (endise Saksamaa kesk- ja lõunaosa) murdeil, selle tähtsaimaid arendajaid oli Martin Luther. Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel on mõjustanud eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 20 Sport Saksamaa populaarseim sport on jalgpall. Üle 6,3 miljoni liikmega on Saksa Jalpalli Assosatsioon maailma suurim spordiorganisatsioon omalaadsete seas üle maailma. Saksamaa
Alamterminid: aktsent keelevariant, mis erineb teistest häälduse poolest, mitte sõnavara või grammatika poolest. · Regionaalne aktsent (regional accent) nt saarlased · Sotsiaalne aktsent (social accent) · Maamurre (rural dialect) ja linnamurre (urban dialect) · Traditsiooniline murre: seostub madalamate sotsiaalrühmadega ja talurahvaga, kiri puudub, vähe mõjutatud normingulisest keelest, vananenud · Regionaalkeel (võro keel): trad. murde baasil loodud keel, mis on kasutusel riigi mingis osas teise keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp · Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine
annaabi.ee 
