· Peiteperiood e. latentne faas- aeg ärrituse andmisest kuni lihase lühenemise e. kokkutõmbeni · Lühenemise e. kokkutõmbefaas. Kui lihas kokkutõmmet registreeritakse. · Lõõgastumise e. lõtvumise faas. Erinevatel lihastel on need faasid erineva kestvusega. Kõige lühemad on nad skeletilihastel, seetõttu skeletilihaste kokkutõmme on kõige kiirem. Südamel on kontraktsioon veidi aeglasem. Südamelihasel on peiteperiood vähemalt samapikk kui südamelihase refraktaalsus e. erutumatus ( 0,2-0,22 sekundit). Kui südamelihas pole eelmisest erutusest vaibunud, siis ta uuele ärritusele ei vasta. Südamelihasel ei saa tekkida ärrituse summatsiooni ja kestvat kokkutõmmet. Südame funktsioon on pumbata verd südamest välja ja siis kui ta kokku tõmbub paiskab ta vere välja. Verega täituda uuesti saab ta siis kui südamelihas on lõõgastunud. Kui südamelihas tõmbuks kestvalt kokku, siis tähendaks see surma. Südamelihase kontraktsiooni kestvus on 1 sekund
ST-segment Näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard 10. Mõisted Erutuvus Südamelihase võime erutuda Automaatsus Südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas enda tekkivate impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis ADH Hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab vererõhku Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini
kokkutõmbest. Südametegevusega kaasnevate toonide registreerimist nimetatakse fonokardiograafiaks. Südamelihast iseloomustavad: 1. erutuvus s.o. südamelihase võime erutuda 2. automaatsus s.o. südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. kontraktsioonivõime s.o. südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama ("kõik või mittemidagi" printsiip). 4. refraktaalsus s.o. vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib. See hoiab ära südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse. Südame rütmimuutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised ja seotud emotsionaalse, füüsilise pingega, eaga, kehatemperatuuriga, hormoonide sisaldusega organismis jne. 1. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. 2. Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis 3
teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana.
Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia- südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia- väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood- periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid- hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid- õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda
III toon - lastel; vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis IV toon - kodade kokkutõmbest Südamelihast iseloomustavad: 1) Erutuvus - südamelihase võime erutuda 2) Automaatsus - südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3) Kontraktsioonivõime - südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama ("kõik või mitte midagi"-printsiip) 4) Refraktaalsus - vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib; hoiab ära südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse Südame rütmimuutused: On füsioloogilised ja seotud emotsionaalse, füüsilise pingega, eaga, kehatemp., hormoonide sisaldusega organismis jne; südamerütm võib muutuda ka haiguste korral 1) Respiratoorne arütmia - väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks 2) Tahhükardia - südamefrekvents üle 100 korra minutis
närvikiududes. Müeliiniga kaetud piirkondades puuduvad pingesõltuvad Na-kanalid. AP saab tekkiva vaid Ranvier’i sõlmedes (aksoni membraan paljastub)– signaal ’hüppab’ ühest sõlmest teise. AP liikumine on tunduvalt kiirem kuna elektrotooniline levi sõlmede vahel toimub kiiresti. Depol. tekitab membraani piirkonnas paikseid elektrivoole, mis omakorda depolariseerivad naaberpiirkonna jne. Esialgses AP tekkekohas blokeeriv absoluurne refraktaalsus, signaal ei levi vasakule. Aeglasem. 3.10. Sünapsi mõiste ja struktuur. Sünapsid – neuronite signaali ülekandestruktuurid. Sünapsid on elektrilised, kus pre- ja postsünaptiline membraan on tihedas seoses tiheliiduste vahendusel. Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulss ühelt rakult teisele, Postsünaptilise raku membraan depolariseerub ja tekib AP. Signaali ülekanne on vahetu. Infovahetuse kiirus! Keemilised, kus signaali ülekandmiseks vajatakse mediaatoreid (neurotransmittereid)
annaabi.ee 
