Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"reformaatoriks" - 7 õppematerjali

Martin Luther
3
docx

Martin Luther

(1558-1583) lõppemist. TARTU Lutheri õpilane Hermann Marsow alustas Tartus tegevust 1524.aasta alguses. Osava kõnelejana võitis ta kodanikkonna poolehoiu ja raad nimetas ja Maarja kogudude jutlustajaks. Tartu katoliikliku piiskopi Blankenfeldi nõudmisel Marsow vallandati ning ta suundus Tallinnasse, kust naases Tartusse 1529.aastal ja oli Tartu Maarja kirikus ametis kuni 1552.aastani. RIIA Esimeseks reformaatoriks Liivimaal võib pidada Saksamaalt pärit Andreas Knopkenit, kes oli aastatel 1517-1519 kaplaniks Riia Peetri kirikus. Tema töö ei pakkunud talle rahuldust, sest tema sõnul teenisid riialased rohkem kõhtu ja kõri kui vaimu. Knopken pöördus tagasi Saksamaale 1520.aastal, kust temast sai Lutheri õpetluste pooldaja. 1521.aastal Riiga naasnuna alustas ta piiblitundide pidamist. 1522.aasta sügisel määras Riia linna magistraat

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Jeremy Bentham
3
odt

Jeremy Bentham

demokraatia õigsust just utalitarismi printsiipidega ning tema ideid võiks pidada kaasaegse liberalismi aluseks. Teda tuntakse ka kui üht esimest loomade õiguste pooldajat. Ta väitis, et ületamatuks piiriks peaks olema võime kannatada, mitte võime arutleda, sest viimasel juhul peaksid õigused puuduma ka väikelastel või puuetega inimestel. Bentham oli ka tuline naisteõiguste eest võitleja. Ta on ise öelnud, et just naiste õiguslikult madalam seisund tekitas temas tahtmise saada reformaatoriks ja seda juba 11- aastaselt. Bentham võitles täieliku sugudevahelise võrdsuse eest. Samuti oli Bentham üks esimesi filosoofe, kes võitles homoseksuaalsuse seadustamise eest ning nedele võrdsete õiguste tagamise eest. Kuigi ta otseselt ei pidanud homoseksuaalsust õigeks, leiab ta, et see ei peaks olema ebaseaduslik ning arvab, et ühiskond ei tohiks homuseksuaale häbistada. Jeremy Benthami mitmed ideed, mis tollal olid uudsed, on praegu meie ühiskonna alustaladeks

Filosoofia → Filosoofia
28 allalaadimist
George Berkeley eksperimentaalfilosoofia
10
docx

George Berkeley eksperimentaalfilosoofia

psühholoogia. Berkeley pidas oma ülessandeks ateismi väljajuurimist, ta uskus, et religioosset usku ei ole võimalik kaitsta ilma materialistliku maailmakäsituse hävitamist. ,, Õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist" kirjutas Berkeley oma ,,Traktaadist inimtunnetuse alustest", ,,moodustas skeptismi peamise aluse ja toe, täpselt samal pinnal võrsusid ka kõik ateismi ja religiooni eitamise süsteemide patused õpetused". Berkeley luges end õigusega reformaatoriks religiooni filosoofiliste eesvõitlejate, usu kaitsjate leeris. Berkeley väidab, et abstraksed mõisted on ei ole olemuselt mitte ainult väärad vaid ka võimatud, filosoofilised fantoomid. Ta hülgab tühjad illusoorsed sõnad, millele ei vasta mitte mingisugust taju, nt: ulatuvus, liikumine, arv, ruum, aeg, õnn,headus. ,, Ei saa moodustada selget abstrakset ettekujutust liikumise või ulatuvuse kohta, ilma konkreetsete meeleliste

Filosoofia → Filosoofia
23 allalaadimist
Hiina
15
doc

Hiina

koju tagasi Lusse, et pühenduda õpetamisele, publitsistikale ja ­ nagu väidab traditsioon - "klassikaliste? põhiraamatute (eeskätt ­ Shujingi ja Shijingi) redigeerimisele, nende stiili parandamisele ja kommenteerimisele. Ja ei tegelnud enam poliitikaga. Ta suri 479. aastal seitsmekümne kahe aasta vanuses. Alles mitu sajandit pärast tema surma võtsid Hani dünastia valitsejad tema õpetuse oma valitsemispõhimõtete aluseks. Konfutsius pidas end pigem ideede vahendajaks kui reformaatoriks, tema põhimõtted on ühtaegu nii uuendusmeelsed kui ka konservatiivsed. Konfutsius on tegelnud põhjalikult muistse aja küsimustega. Tema peamine huviala oli vanad pärimused ja riitused. Ta ei ole koostanud oma teoseid, on aga püüdnud vanu allikaid õigesti edasi anda. Temale omistatud "Vestlused ja kõnelused ? / "Vesteid ja vestlusi? ­ "Lunyu? ilmusid mõnikümmend aastat pärast tema surma ja need on hea allikas tema elu ja tegevusega tutvumiseks

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Ajaloo põhiperioodid
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

pooldajad ja levitajad olid Saksa territoriaalvürstid ja linnakodanlus, aadel (kes soovisid vabaneda paavsti ja Habsburg-keisri diktaadi alt). Leviala: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Põhja-Baltikum, (Ungari jne.). Poliitiliseks tulemuseks oli Saksamaa usuline lõhenemine, algab uus sõdade periood Saksamaal (1546-1648). Luteri kirikute alusdokument on Augsburgi usutunnistus (1530), autoriks Philipp Melanchton. Teiseks reformatsioonikoldeks on Sveitsi linnad, Sveitsi alade põhiliseks reformaatoriks sai Ulrich Zwingli (1531) ja tema sekt. Ise ta sai ususõdades märtrina surma (tänapäevased järgijad põhiliselt kalvinistid). Ka tema leidis, et piibel on usuelu juhtnööriks. Enam kui Luther rõhutas ta kõlbelisust. Põhilised Sveitsi linnad mis pooldasid reformatsiooni olid nt Zürich, Bern jne. Ka teda toetas linnakodanlus. Võrreldes luteri usuga oli tema usk palju demokraatlikum (levis spontaanselt alt üles). Zwingli jaoks oli pildirüüstamine positiivne

Ajalugu → Ajalugu
262 allalaadimist
Ajaloo konspekt
33
doc

Ajaloo konspekt

Selle sisu. 13) Keeleseaduse vastuvõtmine. 14) Kodanike komiteede liikumine, selle eesmärgid. 15) Balti kett. Üleminekuperioodi väljakuulutamine. 16) Verised sündmised Vilniuses ja Riias. 17) Isemajandava Eesti konseptsooni väljatöötamine. (IME) 18) Riigipöörde katse Moskvas. (Augusti Puts) 19) Eesti omariikluse taastamine. 1) Hiiglaslik rook vajas reformaatorit, kes viiks impeeriumi kriisist välja ja säilitaks samal ajal olemasoleva poliitilise reshiim alustalad. Selleks reformaatoriks sai 1985. a. märtsis pärast omapärast gerontokraatia valitsemisaja lõppu võmule tulnud Mihhail Gorbatsov. 2) M.Gorbatsov alustas NSV Liidus senisest põhjalikumaid ümberkorraldust ­perestroikapoliitikat- mille nurgakiviks oli põhimõte, et kõk reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames. Eesmärgiks oli valitseva reshiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tähendas

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
415 allalaadimist
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

Täpselt niisamuti ei tohi ka usk sekkuda parteipoliitilistesse intriigidesse. Kui ühed või teised kiriku teenrid püüavad religiooniasutusi (või ainult usulisi õpetusi) ära kasutada, et oma rahvusele kahju tekitada, siis ei tohi neid järgida ja tuleb nende vastu võidelda samasuguse relvaga. Poliitilise juhi jaoks peavad tema rahva religioossed õpetused ja asutused alati jääma täiesti puutumatuteks. Vastasel juhul muutub ta mitte poliitikuks vaid reformaatoriks, kui tal on muidugi selleks vajalikud anded. Igasugune muu lähenemine viib katastroofini, eriti Saksamaal. Õppides tundma Saksa rahvusliku liikumist ja tema võitlust Rooma vastu, tulin ma tol ajal järgmisele veendumusele, mis edaspidiste aastate jooksul ainult tugevnesid minus: see asjaolu, et see partei ei hinnanud küllaldaselt sotsiaalse probleemi tähtsust, maksis temale kogu tõepoolest

Ajalugu → Saksa ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun