Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes.
Motoorsed spinaalrefelksid Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks) Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest eemaldamises Motoorsed spinaalrefelksid Sirutusrefleksid Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub alajäsemete reflektoorses sirutuses. Ristsirutusrefleks – üla- või alajäsemete painutusega kaasneb kontrlateraalsete jäsemete sirutajalihaste toonuse tõus Seljaaju juhtefunktsioonid: ülenevad juhteteed Juhivad erutust naha taktiilsetest reteseptoritsest talamusse Külgväädi kõhtmises osas Spinotalaamkulg-lad Juhivad erutust lihaste, kõõluste ja liigeskapslite proprioretseptoritsest piklikajju, sealt edasi väikeajju Külgväädi selgmises pindmises osas Spinotserebellaar-kulglad Tagaväädi
toodetakse veresuhkrust glükogeeni jne. Seega soodustab parasümpaatiline närvisüsteem organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist. 1 Ajukoore funktsioonid Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor
lihaste kontraktsioon ja sfinkteritelõõgastumine (soodustab põie tühjenemist), maksas toodetakse veresuhkrust glükogeeni jne. Seega soodustab parasümpaatiline närvisüsteem organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist. Ajukoore funktsioonid- Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ.
silmamunale. Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas. Alumisel laul on ~ 70 ripset kahes reas. Laugudel on aktiivne ja passivne kaitsefunktsioon. Aktiivne kaitsefunktsioon avaldub silmapilu reflektoorses sulgemises ereda Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk valguse korral, tolmu, läheneva ohu korral silmale. Pilgutamine aitab eemaldada silmast väiksemaid võõrkehi, samuti niisutab ühtlaselt silma eesmist pinda. Passivne funktsioon seisneb pidevas
3. PROJEKTSIOONIKIUD - ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega ● tundub, et on keegi, kes ei tea, mida ta teeb - teeb uisapäisa, aga tegelikult on kõik seotud! ➔ ÜKS AJUPOOLKERA ON JUHTIV! Ajukoore funktsioonid: 1) ANALÜÜS Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. ★ Seega on ajukoor organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ! - sensoorne ja motoorne homunkulus 2) SÜNTEES, INTEGRATSIOON Tänu võimele välja töötada ajutisi seoseid (ja neid ka kustutada), on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise (ning kustutamise) organ. 3) EFERENTNE TALITLUS 13 - motoorne f, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise
vegetatiivsete protsesside üle. - Ajukoore sensoorsed väljad. - Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber - Ajukoore motoorsed väljad. Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks bioloogiliseks aktiks. Sellega seoses on suuraju poolkerade koor organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. Tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid kujutab suuraju poolkerade koor endast individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organit. Koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Ajukoore analüütiline tegevus seisneb aferentseid teid mööda
soolesisaldise happelisemaks muutumine kutsub esile sekretiini vallandumise. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme vesinikkarbonaadirikka nõre sekretsiooni, samal ajal pidurdab ta maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Aminohapete jõudmine kaksteistsõrmikusse kutsub esile koletsüstokiniini(CCK) vallandumise, mis põhjustab kõhunäärme ensüümirikka nõre produktsiooni ja sapipõie kontraktsiooni ning intensiivistab soole motoorikat. Mao sekretoorne talitlus toimub 2 faasis: 1.REFLEKTOORSES FAASIS nõristub maomahl tingitud ärritajate (toidu välimuse, lõhn, indiferentsed ärritajad, mis on varem kokku langenud toidu saamisega) ja tingimatute ärritajate (suu ja neelu limaskesta mehaaniline ärritus toiduga) mõjul. Erutus, mis tekib retseptorites, antakse üle toitumiskestesse, kust impulsid uitnärvi eferentseid kiude mõõda maonäärmete juurde kulgevad. Tingitud reflektoorne maomahla nõristumine võib alata toidu haistmise ja nägemise mõjul. Seda mahla nim
Sekretiin stimuleerib kõhunäärme vesinikkarbonaadirikka nõre sekretsiooni, samal ajal pidurdab ta maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Aminohapete jõudmine kaksteistsõrmikusse kutsub esile koletsüstokiniini( CCK ) vallandumise, mis põhjustab kõhunäärme ensüümirikka nõre produktsiooni ja sapipõie kontraktsiooni ning intensiivistab soole motoorikat. Mao sekretoorne talitlus toimub 2 faasis: 1.REFLEKTOORSES FAASIS nõristub maomahl tingitud ärritajate (toidu välimuse, lõhn, indiferentsed ärritajad, mis on varem kokku langenud toidu saamisega) ja tingimatute ärritajate (suu ja neelu limaskesta mehaaniline ärritus toiduga) mõjul. Erutus, mis tekib retseptorites, antakse üle toitumiskestesse, kust impulsid uitnärvi eferentseid kiude mõõda maonäärmete juurde kulgevad. Tingitud reflektoorne maomahla nõristumine võib alata toidu haistmise ja nägemise mõjul
annaabi.ee 
