fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised), altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi). Wassermani käsitluse järgi võib suitsiid olla võimalus psüühiliste konfliktide lahendamiseks, millest inimene ei ole osaliselt või täielikult teadlik. Konfliktid inimeses eneses reflekteerivad kättemaksutahet, tahet karistada ennast või teisi või tahet põgeneda süütunde eest. Enesetapu põhjused Vaimsed häired Kannatused Stress Lein Õnnetus (näiteks mängides vene ruletti) Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast Süü või autunde pärast Vigastuse tõttu Finantsprobleemide tõttu Eneseohverdus Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze) Uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism) Osaledes mõnes religioosses kultuses
selle eest kantakse hoolt või mitte.Põhjuseks on see, et kvaliteetide ideed vermuvad enne, kui mälu hakkab pidama arvet aja ja korra üle. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?Väljastpoolt saadud ideede rikkus pärineb sellest, kas objektid, millega nad kokku puutuvad, on rohkem või vähem mitmekesised; ja seestpoolt pärinevate ideedega oma vaimu tegevustest olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem.Selged ja aredad ideed tekivad siis, kui ta uurib ja pöörab üksikasjadele tähelepanu. 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Lapsed kasvavad üles, hoides alalise tähelepanu all väliseid aistinguid, mõtlevad inimesed enne küpsesse ikka jõudmist harva tõsiselt järele selle üle, mis toimub nende sees, ja mõned sellega vaevalt et kunagi üleüldse tegelema hakkavad
Vaimu tegevuse reflekteerimine ning mõtlemine on erinev. Inimene ei oska arvata midagi oma mõtlemisest kui ta ei tea, mis teised mõtlevad, sest selleks peab ta omama kedagi kellega võrrelda. Mõtlemine on seos erinevate mõtete vahel. Et mingit kasu mõtlemisest oleks, peavad inimesed nii kaua mõtlema, kuni sellest kasu on. Need, kes mäletavad teevad oma hinge paremaks, need kes ei mäleta, mõtlevad kasutult. Inimesed reflekteerivad minevikku ning kasutavad varasemaid kogemusi arutlusi, et muuta midagi paremaks ning et mitte korrata vigu, mis nad võisid minevikus korda saata. inimene, kes rakendab mõtlemisvõimet, oskab analüüsida oma tegevust ning vastavalt sellele ka parandada oma tegevust. Ratsionaalselt mõtlemine tähendab mõelda realistlikult, osata võtta arvesse kõiki asjasse puutuvaid aspekte ning teha kasulikke otsuseid. Locke: 13
et inimese ideed tulevad läbi kogemuste ja aistingute ning vaim täidab meie aru ideedega iseenda tegevusest. 8.) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui paljude ja kui erinevate objektidega nad kokku puutuvad. Sellest oleneb see millisel määral nad on erinevate ideedega täidetud. See oleneb sellest, kas objektid millega nad kokku puutuvad on rohkem või vähem mitmekesised. Seestpoolt tulevate ideedega aga olenevalt oma vaimu tegevusest - olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem. 9.) Inimesel on raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi kuna reflektsioonid tekivad hiljem ja nõuavad palju rohkem tähelepanu. Seetõttu enamik lapsi omandabki oma vaimu tegevuste ideid üsna hilja, mõni ei omanda isegi oma elu jooksul oma vaimutegevusest selgeid ideid. Kuigi vaim tegutseb pidevalt, siis tema tegevused jäävad hõljuvate nägemuste taoliseks ja ei tekita piisavalt sügavaid muljeid selleks, et jätta
kus ei ole peale musta ja valge muid värve, siis tal ei tekigi näiteks kollase ideed. 6. Locke ütleb ka seda, et kõigil inimestel on erinevad ideed ja see sõltub vaid sellest, milliste objektidega kokku puututakse. Objektide mitmekesisus mõjutab seda, kas inimesed täituvad väljaspoolt pärinevate ideedega rohkem või vähem. Samamoodi mõjutab ideid ka see, kui palju inimesed oma seestpoolt tulevaid ideid reflekteerivad. Locke ütleb ka seda, et kui inimene ei uuri tähelepanelikult oma mõtteid, siis ta ei omanda kunagi selgeid ja aredaid ideid. Ta seletab seda jällegi lihtsa näitega, et kui inimene möödub iga päev mõnest maalist, kuid ta ei pööra sellele suurt tähelepanu, siis tema idee maali koostisosadest jääb segaseks, kuni ta hakkab igat ühte neist tähelepanelikult uurima. 7. Locke seletab ka seda, miks lapsed omandavad omaenda vaimu tegevuste ideid
õpilaste tempost) 6. juhendamine: õpilasi juhendatakse õppimise kaudu, kuidas paremini õppida nt olla rohkem organiseeritud; 7. eneseregulatsiooni oskuste arendamine: aidatakse arendada enesekontrolli oskusi, (juhtimis- ja organisatsioonilised oskused); 8. peegelduse arendamine: reflekteerides õppimist ja töökogemust - arendavad õpilased iseseisvust, teadmisi ja harjumusi. (õpilased reflekteerivad enda tegevusi). (Cedefop, 2015) 2.1.1 Kutseidentiteet Kui Kerschensteineri jaoks jooksis nn enesemõistmise teema läbi tema töökooli kontseptsioonist, siis tänapäeva juurde tulles saab seda seostada kutseidentiteediga. Holland, D. Gottfredson ja Power määratlesid kutsealane identiteeti kui "selge ja stabiilse pildi omamine oma eesmärkidest, huvidest, isiksusest ja andidest. " (Holland, Gottfredson, Power, 1980).
See tähendab, et moraaliprintsiibid oleme ettekirjutusi. Eetikaotsustused pole aktuaalselt, intuitiivselt ega ratsionaalselt õigustavad, kuid nad on eksistentsiaalselt õigustatud. See on mittekognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki me endale ise kehtestanud, neid ei määra mingi jumalik või väline autoriteet. Kanti eetika järgi jõuavad kõik inimesed, kui nad oma sisimas moraaliprintsiipide üle reflekteerivad, samasugustele moraaliotsustutel pole tõeväärtust, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused, moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. Täpsem nimetus oleks “universal-preskriptivism”. Arenes tulemustele. Kategooriline imperatiiv on “tingimusteta kehtiv” ja “käskiv”. Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada. Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, välja emotivismi kriitikast
annaabi.ee 
