12. Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Süsivesikud, kuna neid lõhustavad fermendid ei saa toimida happelises keskkonnas 13. Mis on isumahl? Maomahla eritus, mis tekib reflektoorselt. Algab enne, kui toit makku jõuab, kutsub esile kesknärvisüsteemist tulev impulss. Näiteks toidu nägemisel, kui kõht on tühi, toidu lõhna tundmisel, nätsu närimisel jne. Võib tekkida ka tingitud refleksist teatud kellaaegadel söömisest. 14. Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas - "isumahl" Keemiline faas toimub kui toit on sattunud makku. Samuti reflektoorne, maomahla suurenenud eritumine. Ekstraktiivained kutsuvad esile eriti suure maomahla eritumise, neid leidub juurviljades ja lihas, ning nad erituvad keeduvedelikku. Seetõttu on nt suppi väga kerge seedida. 15. Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred Kõhunäärmenõre Soolenõre Sapp 16
nihutada. Lõpuks peab ta eseme pihku haarama. Kuna lapsed on avastamishimulised, harjutavad nad tegelikult pidevalt silma-käe koordinatsiooni. Mängimine liiva, vee, aga ka näiteks vaha või plastiliiniga arendab väikelapse käemuskleid ja paneb aluse keerukamate oskuste, näiteks söömise, riietumise, joonistamise ja kirjutamise õppimiseks. 0-6 kuud. - Vastsündinul on sõrmed tugevasti rusikasse pigistatud. Refleksist pigistab ta sõrmed kõvasti kokku iga asja ümber, mis talle pihku pannakse.Kaheksanda elunädala paiku avastab tita oma käed, puudutab ühe käega teist, mängib "peopesa avamise-sulgemise" mängu. Samuti võib ta käsi suure huviga üksisilmi uudistada. Mõne nädala pärast üritab tita juba asju haarata, kõristeid raputada ja mänguasju pigistada. Kolmekuune lööb käega vastu tema kohale riputatud lelusid ja püüab haarata käeulatusse pandud esemeid
12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks. Õrnale puudutusele reageerib juba terve loote keha, välja arvatud pealagi ja kukal. Esimest korda ilmnevad soost sõltuvad arengulised erinevused. Näiteks naissoost loodetel täheldatakse lõualuude liikumist palju sagedamini kui meessoost loodetel. Erinevalt varem nähtud eemaletõmbumise refleksist kutsub suu ümbruse stimuleerimine nüüdseks esile suu avamise ja ärritaja poole pöördumise. Sellist reaktsiooni nimetatakse imemisrefleksiks ja see aitab pärast sünnitust vastsündinul leida ema rinnanibu, kui see teda imetama hakkab. Nägu jätkab arenemist, põskedele hakkavad ladestuma rasvavarud ja algab hammaste areng. 13. NÄDAL Loode on nüüd juba virsiku suurune, millest enamuse moodustab pea. Selleks ajaks, kui laps
I alastaadium: refleksid – esmane seos imiku ja reaalsuse vahel, toimub reflekside kaudu. Refleksid on eelkohastunud spetsiifilistele objektidele, kuuid hhiljem rakendatakse suurele hulgale objektidele. Assimileerib refleks uusi objekte ning akommodeerub omakorda nende objektide uute omadustega.akse. (Kestab kuuendast elunädalast 4. elukuuni). Imik avastab oma keha. II alastaadium: esmased tsirkulaarreaktsioonid + on eesmärgipärased, mitte enam pelgalt refleksist tintigut. Sellel on siht, milleni jõudes tegevus lõpet III alastaadim: teised tsirkulaarreaktsioonid (4. elukuu kuni 8. elukuu). Esmased TR koordineeruvad... PIAGET: TEADMISTE PÄRITOLU II IV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid. Kestb 9.- 12. elukuuni. Beebi oskab lõppeesmärgi saavutamiseks rakendada organiseeritud tegevuste jagasid. Ning tuleb toime rohkem kuui ühe tegeuse tagajärgedega. V alastaadium: kolmandased tsirkulatsioonid: laps suudab kavatsuslikult
funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel 13 piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal
funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks
tervikliku organina. Aju funktsioonid on sageli reflektoorsed (refleks on kõigil NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele) Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused- toidumuretsemine (imemisliigutused vastsündinul), enesekaitse (tõrje- ja kaitseliigutused) või mõne siseelundite talituse muutumine (vegetatiivsed refleksid). Igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile (retseptoris tekkivad erutusimpulsid kanduvad refleksikaare kaudu teoselundeisse. Refleksikaare moodustavad aferentsed/vastuvõtvad närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed/välja saatvad närvid. peale signaali edastamist efektoreisse saab aju retseptorite kaudu tagasiside sellest, kas eesmärk saavutati või mitte ning signaali mittesaavutamise määrast. Tagasimõju
annaabi.ee 
