Refleksiooni tagasisidemaatriks (koostatud õppejõududega) Tagasiside kokkuvõtvale refleksioonile: Karin Lausmaa Tagasiside andja: Tiina Liiv Kriteerium 1 puudub/ on 2 mõningal 3 olulised Selgitus: pigem vähesel määral olemas elemendid määral olemas olemas Refleksiooni fookus ja selle Karin oli väga hästi oma refleksioonis välja toonud fookuse
· Liialdane kasutamine töötaja proffesionaalse arengu kontekstis, eelistuseks oleks formaalse õpikeskkonnaga töökeskonnd · Tegevuskogukonnad on stabiilsed ja õppija kohandub struktureeritud, enesega rahulolevasse keskkonda, kuigi me elame üha enam muutuvas maailmas, kus kogukonnad on ebastabiilsed aga samas nende piiride ületamine on juba iseeneset õpistiimuliks. JÄRELDUSED: · Keskendutakse meeskonnatöö oskusele, argitegevuse refleksioonile, rõhutatakse rühmasiseste koostööprotsesside teadvustamist ja refleksiooni, teadvustatakse kultuurierinevusi, välditakse stereotüübistamist jne. · Kokkuhoidvate rühmade loomine ning rühmaprotsesside juhtimisel väärtustatakse ühise eesmärgi loomist, isiklike rollide määratlemist ning vastutust, et vältida "liugu laskmist". · Tööpõhine õppimine/ probleemõpe NB! Õppimise keskmes on suhtlemine, rollide omandamine
refleksioonioskust, võimaldab arendada õppijate suhtlemis- ja ühistööoskusi ning isikuomadusi. Projektitööle hinnangu andmisel ei hinnata mitte ainult lõpptulemust, vaid kogu protsessi ning hindamine toimub mitmekülgselt arutelude, õpipäevikute, kirjalike raportite, võrdluste kaudu. Hinnanguid püütakse hankida erinevatest allikatest ning anda nii interaktsiooniprotsessidele kui refleksioonile. Projektitöö protsess probleemi püstitamine eesmärkide ja ülesannete sõnastamine projektirühma moodustamine planeerimine tegevus analüüs ja hinnangud arenguvõimaluste määratlemine Meetodi rakendamine: 1. Projektülesande (probleemi) püstitamine ja eesmärkide sõnastamine. 2. Projekti planeerimine. Projektigrupist kujuneb organisatsioon - tõuseb esile projektijuht, moodustuvad all-lülid, võetakse rollid
võime inimeste tunnetusvõimete tervikseosest ja selle absolutiseerinud. Tema silmis ei saa selline käsitlus anda adekvaatset seletust teadusliku teadmise võimalikkusele, sealhulgas ka metafüüsika võimalikkusele. Kriitika peab esile tooma meelelisuse ja mõtlemise omavahelise seose tunnetuses ning avastama ka kummagi tunnetusvõime struktuuri, mis seni oli jäänud filosoofilisele refleksioonile (nii ratsionalistlikule kui ka empiristlikule) varjatuks. 3. Seetõttu kujutab mõistuse kriitika endast ka mõistuse enesetunnetust, iseenda loomuses selgusele jõudmist, valgustatud-saamist selle üle, milline on puhta mõistuse struktuur ja õiguspärase toimimise mehhanism. Iseendast teadlikuks saanud mõistuse põhihoiakuks on hoida end jätkuvalt avatuna “mõistuse kohtumenetlusele”, iga oma mõtte ja uskumuse ratsionaalsele enesekontrollile.
inimloomuse kohta, mida raske tõestada. Subjektivistliku käsitluse kriitika see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasaegsed edasiarendused hea elu käsitlusele Reflekteeritud subjektivism elu on hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest. Tunde põhjal, et me elame head elu, saab öelda, mis on hea elu. Allutab soovid kriitilisele refleksioonile. Kriitikale ei allutata mitte seda, mida inimene soovib, vaid kuidas ta seda soovib. Siin on tähtis, et meie soovid peavad lähtuma adekvaatsest ettekujutusest maailma ja soovija enda kohta. Selle järgi kui me midagi soovime, aga täitumine ei tee õnnelikuks, tähendab, et meil oli vale arvamus endast või maailmast. Valed pole mitte meie soovid, vaid episteemilised arvamused, millele soovid toetuvad.
·Hea elu mõiste subjektivistliku käsitluse kriitika: See, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasegsed edasiarendused hea elu käsitlusele : Reflekteeritud subjektivism - Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest. Selle tunde põhjal, et me elame head elu, saab öelda, mis on hea elu. ·Allutab soovid kriitilisele refleksioonile. Kriitikale ei allutata mitte seda, mida inimene soovib, vaid kuidas ta seda soovib. ·Siin on tähtis see, et meie soovid peavad lähtuma adekvaatsest ettekujutusest maailma ja soovija enda kohta. ·Kui me midagi soovime, aga selle täitumine ei teegi meid õnnelikuks, siis tähendab see, et meil oli vale arvamus endast või maailmast. ·Valed pole mitte meie soovid, vaid episteemilised arvamused, millele soovid toetuvad. Sa oled just nii õnnelik, kui arvad end olevat ei rohkem ega vähem
annaabi.ee 
