Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad, vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid Võrdle Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid. Tingimatutele refleksidele vastavad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju. Tingitud refleksides ja nende refleksikaartes osalevad peaaju eripiirkonnad. Signaalide töötlemine erutussünapsis/pidurdussünapsis: Pidurdussünapsis saabub närvirakku võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale, mistõttu sünaps impulssi ei edasta ja tekib postsünaptiline pidurdus. Erutussünapsis saabub mitu erutussignaali. Toimub nende summeerimine. Kui ühel ajal ärritatakse mitmeid naharetseptoreid, siis võime tunda neid valuaistingutena.
Psüühika kõrgem tase, mis on omane ainult inimestele. Võimaldab eristada „mina“ ja „mitte mina“. Tagab sihipärase tegevuse. Võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse. Iseloomusta alateadvust Talletab nähtused, mis millegipärast jäävad väljapoole teadvust. Võimaldab vastu võtta signaale, mis teadvusesse ei jõua. seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod). Väljendub intuitsioonis, refleksides, hüpnoosis, harjumustoimingutes. Kirjelda inimese närvisüsteemi. Kuidas jaguneb? INIMESE NÄRVISÜSTEEM KEHANÄRVISÜSTEEM SISEELUNDITENÄRVISÜSTEEM KESKNÄRVI- PIIRDENÄRVI- PARASÜMPAATI- SÜMPAATILINE SÜSTEEM SÜSTEEM LINE Kuidas funktsioneerib NS? Milliseid närve pidi informatsioon liigub?
35.eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel. Osteoporoos ehk luu-urbnemus on vanurite hulgas väga levinud, naistel rohkem kui meestel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Inimene on nii vana, kui vana on tema aju, ja sellele seisund sõltub sageli veresoonte seisundist. Inimese vananemisel väheneb ka aju mass, rakkude hulk ja suurenevad ajuvatsakesed. Häiruvad mitmed ajufunktsioonid. Vähene aeglustamine toimub ka närvikiudude juhtekiiruses ja refleksides. Mälufunktsioonidest kannatab eeskätt meeldejätmine. Noorena õpitud asju mäletatakse hästi, kuid eilne päev võib olla juba ununenud. Olukorda halvendavad sageli üksildus ja vitaalsuse puudumine. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Silmade akommodatsioonivõime halveneb. Kümneaastasel on lähim teravalt nähtav punkt umbes 10 sentimeetri, 50-aastasel juba poole meetri kaugusel. Läätse valgud muutuvad vananemisel ja lääts jäigastub
Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. 72 VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU 3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad
Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad
(köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. KESKAJU nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis 71 refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad
Kasvu regulatsioon : a) kasv on pärilikult määratud (kasv on määratud paljude geenide koosmõjul) b) hormonaalne (kasvuhormooni hulk ja organismi reaktsioon sellele) c) toit Areng : - protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. (morfafüüsiline protsess). Areng jaguneb : a) otsene - järglane sarnaneb koheselt suguküpse isendiga. Vahe on : * keha proportsioonid * sugunäärmed imikutel ei talitle. * erinevus tingitud refleksides. * erinevus luu ja lihaskoe osakaalus. - keelikloomadest arenevad otseselt imetajad, linnud, roomajad. b) moondega - esineb vastne. vastne ja suguküps isend on oluliselt erinevad. moondega arenevad nii selgroogsed kui selgrootud. 1) selgroogsed - sõõrsuud, kalad[maim], kahepaiksed[kulles]. 2) selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, okasnahksed, lülijalgsed. - kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel.
suhtluskeel. Katseloomal kujundatakse mingile kindlale ärritajale välja motoorne tingitud refleks. Refleksi osatähtsus motoorses talitluses . Sensoorseid, neuronaalseid ja efektoorseid komponente, mis refleksi puhul üksteise järel aktiveeruvad, nimetatakse refleksikaareks. Refleksikeskuseks nimetatakse sellist kesknärvisüsteemi kohta, kus on palju refleksikaarega seotud olulisi sünapse ja närvirakkude soomaosi. Kõik sensorid oslaevad ühtedes või teistes refleksides ja sellele vastavalt on nende aferentsed kiud antud refleksikaare aferentseks teeks. Afaretnsed närvikiud toovad infot refleksikeskusesse. Eferentseks teeks on kas motoorsed aksonid või autonoomse närvisüsteemi postganglionaarsed kiud, efektoriteks võivad olla skeletimuskulatuur, silelihased, süda või näärmed. Eferentsed närvikiud juhivad informatsiooni kaugemale. Motoorses talitluses on refleks defineeritud kui suhteliselt lihtne ja lühiajaline lihastalitluse muutus, mille
annaabi.ee 
