Üksikhinnangu printsiip poliitiliselt motiveeritud tööstuspoliitiliselt eranditega motiveeritud hälvetega Suuremate riikide TP võrdlus Instrumendid Prantsusmaa Jaapan USA Raha- ja krediidisüsteem Selektiivne krediteerimine, Osaliselt selektiivne Seos tööstuspoliitikaga refinantseerimine ning krediteerimine, eriti puudub ligipääs väärtpaberiturule eriinstitutsioonide poolt Välisinvest.reeglid Selektiivne lubamine Selektiivne lubamine Piirangud puuduvad Riigistamine Võtmeharudes Ei kasutata Ei kasutata Kaubanduspoliitika Euroopa Liidu raames Tariifsed ja mittetariifsed Mittetariifsed üksikute
Eealve ülejääk Budget surplus Rahaga finantseerimine Monetization of deficit väljatõrjumiseffekt Crowding out effect diskreetne Discrecionary fiscal policy Pakkumispoolne majandus Supply side economics Automaatne fiskaalpoliitika Automatic fiscal policy riigivõlg National dept, ND Riigi välisvõlg External ND Riigi sisevõlg Internal ND Riigivõla refinantseerimine Refinancing the national dept default Rahvusvaheline kaubandus. Maksebilanss. Valuutakurss Absoluutne eelis Absolute advantage Suhtelised eelised Comparative advantage Väärtuse suurendamine Appreciation Väärtuse kadu depreciation vahetuskurss Exchange rate eksporditoetused Export subsidies valuutaturg Foreign exchange market Leontief’i paradoks Leontief paradox
2) arvelduskrediit 3) rahaturu tehingud nii oma arvel kui klientide nimel 4) deposiittehingud 5) ülekandetehhingud 6) inkassatsioon 7) valuutateningud 8) muud c) klientide probleemide lahendamisega seotud tooted ja teenused 1) tagatisega laenud 2) krediitkaardid 3) hoiud-laenud 4) faktooring 5) liising 6) kindlustusega seotud tehingud 7) garantiitehingud d) klientide kriisi ületamisega seotud tooted ja teenused 1) refinantseerimine 2) firmade müük 16 3) muud Refinantseerimine: Klient laenab ühest pangast 3,8% laenu, kuid teisest pangast saab mingi aja pärast odavamalt nt. 3,3%, siis võtab klient teisest pangast uue laenu, millega maksab eelmise laenu ära ja hakkab siis teise panka laenu tagasi maksma. 3. Spetsiifilised on pangatoodete ja teenuste müük (nt tooted ja teenuseid müüakse
Väliskapitali sissevool pidurdus aga oluliselt. Kui 1997. aastal kujunes kapitali netosissevooluks 11 mld krooni, siis 1998. aastal esialgsel hinnangul umbes 7 mld krooni. Tervikuna võiks 1998. aasta arengutendentse iseloomustada kui rahanõudluse kohanemist vähenenud välisfinantseerimisega. Kapitalivoogude struktuuris tähendas see olulist nihet võlainstrumentidelt otseinvesteeringutele, v.a pan-kade lühiajaliste kohustuste refinantseerimine. Rahaagregaadid - varasemast tagasihoidlikum välisraha sissevool, reaalmajanduse kasvutempo pidurdumine ja finantslõhenemine aeglustasid 1998. aastal rahaagregaatide kasvu. Alates suvest aeglustus rahapakkumise kasv järsult ning lisaks väliskeskkonnast ja reaalsektori arengust tingitud tegureile langesid juunis rahapakkumisest välja pankrotistunud Eesti Maapanga ja oktoobris moratooriumi all oleva ERA Panga ja pankrotistunud EVEA Panga klientide hoiused. 1998
Valmis hoone puhul kasutatava investeerimislaenu puhul on periood pikem, kuid ka siis ei ületa see üldjuhul 5 aastat. Laenugraafik sõltub sarnaselt lepingu tähtajale olukorrast ja objektist, kuid peamiseks erinevuseks on amortisatsiooni perioodi pikkus. Pankade sõnul on laenugraafikute pikkus tavaliselt 10 20 aastat. Pakutakse alati ka lühemaid lepinguid, kuid see ei ole üldjuhul arendajate ja investorite huvides. Laenude refinantseerimine on alati seotud täiendava riskiga ning vastavaid läbirääkimisi lükatakse võimalikult kaugele. Kõigi kaasatud osapoolte sõnul on üks olulisemaid tegureid finantseerimise saamisel omaosaluse määr. Intervjueeritud ettevõtete poolt kasutatavad omaosaluse määrad on toodud tabelis 2. Nagu ka tabelis toodud selgitustest ilmneb, arendajate poolel on omaosaluse määra valiku piirajaks pank, kuid investorid on piirid määranud enda riskide haldamisest lähtuvalt.
Elamumajanduse finantsturg ehk hüpoteegiturg on võtnud üle mõned kaubaturu karakteristikud, mille puhul laenajad saavad tagatise olemasolul kergesti laenu võtta (Case et al. 2000: 132). Ka mitte nii heade väljavaadetega laenutaotlejad on laenuturul esindatud: laenumarginaalide ja eluasemelaenude maht on oluliselt kasvanud. Intressimäära tõus vähendab kohustuse väärtust laenajale, langeva intressimäära tagajärgedeks on refinantseerimine ja ettemaksed. Krediidirisk on tänu viivistele ja muudele riskimaandamise teguritele üsna madal. Krediidiriskide hindamise mudelid on olnud efektiivsed, kuna sisaldavad mitmeid nüansse ning riskid on viidud miinimumini. (Ibid.: 132) Pankade eesmärgiks on optimeerida laenuportfelle nii, et krediidirisk oleks madal ja laenutulu võimalikult kõrge, mistõttu on oluline nende näitajate vaheline optimaalne tasakaal. Üldiseid riskide hinnanguid pankade tasemel mõjutavad enim
annaabi.ee 
