Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat karjala keelest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjala, kirjakeel, aunuse, karjalased, kurtna, vepsa, novgorodi, riigikeeleks, tiitelleht, isuri, murded, laadoga, vaimulikud, väljaanded, õpikut, soomega, kuuluvas, 1931, ansv, dmitri, talvesõja, ametliku, kirjakeeled, kooliõpikuid, ilukirjandustNimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur.....................
Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala
murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja- Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Vadja keel on põhjaeesti keelele tunduvalt lähem kui soomele. Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates Soome teadlastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identse identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala).Alates 1991
Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei
sõnavaratundja O. W. Masing. Kuid kirjakeeli oli toona veel 2, seega ei saa rääkida ühtse eesti kirjakeele leksikoloogiast. 19.saj leksikoloogiatöö tähendas peamiselt sõnade (väljendite) kogumist ja publitseerimist. 19.saj II poolel tulid kasutusele üldistavad mõisted „eesti keel” ja „eestlased”, võeti omaks uus kirjaviis, kujunes ja ühtlustus rahvuslik kirjakeel. 19.saj leksikoloogia on suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine, sajandi lõpupoole hakatakse (teaduslikumalt) tegema uusi eesti sõnu, st tegeldakse laenamise, aga ka sõnamoodustusega. Sajandi lõpupoole hakati looma uusi eesti sõnu (Grenzstein, Hermann), tegeldi teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. 12. Keda peetakse eesti sõnavarauurimise esimesteks uurijateks (nende uurimisteemad, väljaanded, sõnad). J. H
15. sajandil puhkes mitu katkuepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse ja see mõjutas suurel määral Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast Kolumbus Krisostomuse jõudmist Ameerikasse, elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning Läänemerepiirkond langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Ka Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani. Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega
annaabi.ee 
