raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks). peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, liikumise eesmärgid (lk 32): Kommunism: Juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Kasutati vägivalda, et võim haarata. Fasism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur -
7.Loetle mittedemokraatliku valitsemise tunnusjooni .Too näites erakondadest ja liikumistest. 1) Hirmuvalitsemine 2) Klassivõitlus-relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hävitada. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid.Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8. Loetle USA erakonnad ja Inglismaa erakonnad USA-Demokraadid, vabariiklased Inglismaa-Konservatiivid ja Leiboristid 9.Mõisted 1) Inflatsioon-raha väärtuse langus 2) New Deal-President Roosevelti majandusreformid 3) Börsi krahh-aktsiate hinna väga järsk langemine 4) Majanduslik liberalism-vaba majandus 5) Suur depressioon-majanduskriisi põhjustatud seisund
ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused ( nt juudid, mustlased, slaavlased) ning kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada. 1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Esimeses maailmasõjas sõdis Itaalia Antandi poolel
välja kommunitlikud juhid, kes pidid tööliskonnast ehitama õnnelikuhomse. Nende meelest oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaesed töölised vs. rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim haarata,rikkuritelt vara ära võtmine. Hirmuvalitsemine oli ka fasistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis viis. Vaenlasteks kelle süül nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõtriigid, reeturitest riigijuhit, võõrad rahvused. Nende meelest tuli kõik vaenlased hävitada et tuua õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi. *Inglismaa, Prantsusmaa, Usa sise ja välis poliitika 1920-30 - 1)Inglismaa toimis põhiseaduslik monarhia, riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas riiki vaid tähtsatel üritustel
mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), · Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu.
Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada ning kõik, kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Hirmuvalitsemine oli ka fasistide ning natsionaalsotsialistide kõige meelepärasem riigijuhtimise viis. Kuid nende lipukirjaks oli mitte ühe ühikonnaklassi, vaid kogu rahvuse ülistamine. Vaenlasteks, kelle süül on nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriikide ees lömitasid, teised rahvused ning kommunistid. Selleks, et saavutada majanduslik õitseng tuli vaenlased hävitada. 3.Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise-ja välispoliitika 20-30 aastail. Inglismaa 1920. aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kõikidest hädadest hoolimata mõjutas kriis Suurbritanniat siiski vähem kui paljusid teisi maid
,,koju" saata, st Nõukogude Liitu saata, sest USA ja Suurbritannia ei olnud tunnustanud Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Kui UNRRA peadirektori kohale sai Fiorello LaGuardia, kes oli Moskva-meelsete vaadetega endine New Yorgi linnapea, tulid suured muutused laagrielanike elus. Sel ajal oli ka UNRRA ametnike seas levinud arvamus Baltikumist saabunud põgenikest ( v.a. baltisakslastest) kui sõjakurjategijaist, reeturitest, kes tuleb laagritest välja heita ja kodumaale tagasi saata. Peamiseks selle kujundaks oli antud artikli autori arvates Nõukogude Liidu propaganda. 1946. aastal sai UNRRA juhtrolli USA ja Nõukogude Liit. Tekkinud ebaselgest poliitilise olukorra tõttu hakkasid teised Euroopa riigid sekkuma pagulasprobleemi lahendamisele. Balti riikide pagulaste jaoks oli 1946. ja 1947. aastad keeruline aeg. Balti põgenike elu ja tulevikku puudutavad sündmused olid ettearvamatu ulatusega
annaabi.ee 
