Ta kasvatas endale koerakutsikad, kes ajasid teistel lomadel hirmu nahka ning iga ülestunnistuse järel, mis oli seotud väiksemagi reetmisega, lõppes surmaga. Kokkuvõttes said eelise sead ja koerad, saadi endale head toitu, rasket tööd tegema ei pidanud ning nad võisid vabalt elada Jones'i majas. Reeglite tabel pidevalt täienes just nii, nmagu oli mugav Napoleonil ja teistel sigadel. Mitmete tülide ja reetmiste tagajärjel, jõudsid sead ja inimesed leppimiseni. Kui loomad jälgisid nende tegevust aknast, ei teinud nad enam vahet, kus on sead ja kus inimesed.
• II maailmasõja järgne Ameerika ning selle mõrvasid, prostitutsiooni, mängurlust ja muud sisaldav pahupool • Verised ja karmid maffiaperekondade suhted • Petmine • Kättemaks ja andestamine Tegevus • Don’i mafioosost isa tapetakse Sitsiilias ja ema saadab noore Vito USA-sse • New Yorgis elades alustab kuritegeliku tegevusega • Perekond kasvab New Yorgi maffia võimsaimaks ja mõjukaimaks • Tapetakse inimesi reetmiste ja pettuste eest nii Don’i kui vaenlaste pooltelt • Pereäri võtab üle Don’i noorim poeg, Michael • Pere ja äri kolitakse LA-sse Mario Puzo 1996 Tänan kuulamast! „Don Vito Corleone oli mees, kelle juurde tuli igaüks abi saama, ja kellelgi ei tulnud pettuda. Ta ei jaganud tühje lubadusi ega otsinud äraütlemiseks arglikke ettekäändeid, nagu oleksid tema käed seotud võimsamate jõudude poolt kui ta ise.
Der Untergang 18. mail külastasin Coca Cola Plazat Tallinnas, kus käisin vaatamas Joachim Festi hiljuti avaldatud raamatu põhjal vändatud filmi ,,Der Untergang" (Allakäik). ,,Der Untergang" on pingeline sõjadraama, mis punub osavalt võrgu 1945. aasta mai Berliini sündmustest, millest osa on tõelised ja mõned välja mõeldud. Sündmustik jahmatab vaatajat reetmiste ja hetke ajel langetatud otsustega, mis muutsid maailma igaveseks. Loo keskmes on Adolf Hitler (Bruno Ganz) ning suure osa filmist haaravadki tema punkris toimuvad tulemised ja minemised, kaadrid kurjategijatest ja kangelastest. Filmi tegevus algab 1942. aastal Berliinis, kui Hitler kutsus oma punkrisse viis naist, kelle hulgast Traudl Humpsi (Alexandra Maria Lara) valib ta enda sekretäriks. Filmi põhitegevus on suunatud 2. Maailmasõja lõpuaastaile ning tegevuse kohaks on Berliini
Charles Bovary - arst, Emma mees. Nigel arst, kes peale lihtsamate meditsiiniliste prodseduuride, midagi muud eriliselt ei osanud. Toetus oma otsustega ja uskus oma naist, kes tema silmis on nii täiuslik, et ei suutunud oma käitumisega mitte ühtegi viga teha, kuigi ta vahel ei saanud aru oma naise käitumisest. Oli ,,pime" mees, et ei taibanud Emma suhteid Leoni ja Rodolphe'iga. Aeglane ja natuke juhmi võitu. Pärast naise surma, saanud teada naise abielu reetmiste kohta, suri ta murtud mehena. Monsieur Homais - apteeker, klatsimoor, upsakas, uhkeldaja, enesearmastaja. Aitab Charles'il nime teha kohaliku arstina. Talle meeldib iseenda hääle kuulmine ja tema pikkades ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku peestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle.
Luuletaja mina ja ühiskonnakorra vahelisest eetilisest konfliktist tulenev psüühiline pinge otsib lahendust lõõpivais “Laadalauludes”. “Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus “Mõru ning mööduja” (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust “päeva mürgisest viljast”, soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu “Kodu-käija” (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus “Punaste õhtute purpur” (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik
teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. "Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus "Mõru ning mööduja" (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust "päeva mürgisest viljast", soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu "Kodu-käija" (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus "Punaste õhtute purpur" (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises
Bovary Charles Bovary- arst, Emma mees. Nigel arst, kes peale lihtsamate meditsiiniliste protseduuride, midagi muud eriliselt ei osanud. Toetus oma otsustega ja uskus oma naist, kes tema silmis on nii täiuslik, et ei suutunud oma käitumisega mitte ühtegi viga teha, kuigi ta vahel ei saanud aru oma naise käitumisest. Oli ,,pime" mees, et ei taibanud Emma suhteid Leoni ja Rodolphe'iga. Aeglane ja natuke juhmi võitu. Pärast naise surma, saanud teada naise abielu reetmiste kohta, suri ta murtud mehena. Monsieur Homais - apteeker, klatsimoor, upsakas, uhkeldaja, enesearmastaja. Aitab Charles'il nime teha kohaliku arstina. Talle meeldib iseenda hääle kuulmine ja tema pikkades ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku preestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle.
meenutada, kuna tal polnud suurt midagi rääkida, sest ema oli alkoholi ja meeste lembeline ja isa lahkus enne Rassi sündi teise naise juurde. Rass on välimuselt pikka kasvu, siniste silmade ja kõhna kehaehitusega suitsetav noormees. 3.3.2. Tegelase psühholoogiline aspekt · Peategelase tundeelu Rass on arukas ja seetõttu tajub eriti teravalt elu vastuolulisust ja traagikat. Väikesest peale on ta tundnud ennast tõrjutuna ja mittevajalikuna. Ta elab pettumuste, reetmiste ja toimetulematuse keskel. Sellest tingituna on tema käitumine ja tunded vastandlikud ja ennasthävitavad . Oma südames on tal unistused, mida ellu viia. Tema sooviks on luua perekond, leida endale õige elukaaslane, saada arstiks ja lõpuks alustada kõike uuelt lehelt. 3.3.3. Peategelase sotsiaalne aspekt · Peategelase ühiskondlik positsioon Rass tööl ei käinud, vaid õppis koolis, raha teenis ta varastamisega või narkootikume müües
kalduvad oma otsustusja vastutusvõimetuses meelsasti kompromissi, nende käitumist iseloomustab inertsus ja tahtenõrkus, nad annavad järele väikeste sammude kaupa, pettes end lohutustega järeleandmiste ajutisusest. Nende mõttemaailmas valitseks otsekui mingi hierarhia -- väikesed kompromissid on lubatud, suured, põhimõttelised aga enam mitte. Ometi saavad tegelase elukäigus saatuslikeks Just need väikesed, minevikus toimunud vastutulekud -- need on põhimõtteliste reetmiste otsesed eelkäijad. Seepärast kogevadki Vetemaa tegelased oma tahtevõimetust, tunnet, et oled mutrike, hammasratas vaenulikus süsteemis, mingis absurdses isetöötavas masinavärgis. Vetemaa labiilne tegelane oma vahekorras ühiskonnaga on sugulane eksistentsiaalse subjektiga: välismaailm on üksiku suhtes vaenulik jõud. Ruuben arutleb: «Üksikisik ei tähendanud midagi» ja «see oli mingi imelik isetöötav masinavärk»
annaabi.ee 
