Pirita Majandusgümnaasium Edgar Allan Poe novellid Retsentsioon Tallinn 2008 Berenike Räägib Egeusist. Üsna rikkast mehest, kes kasvab üles aina rohkem oma mõtlemishaigust põdedes oma isa lossis. Ta kasvas üles koos oma onutütre Berenikega, kellega nad olid täielikud vastandid. Berenike oli elurõõmus, ergas ja tulvil elamislusti, samal ajal kui Egeus oma haiguse tõttu elas ainult endas. Egeus ei märganud Berenikes midagi erilist enne kui naine hakkas põdema langetõbe. Egeus leidis temas midagi erilist, haiglast ja ühtlasi midagi mille üle tundide kaupa mõelda. Ühel talvisel pärastlõunal istus Egeus taas raamatukogus ja mõtiskles. Tema juurde sattus Berenike. Ta oli kahvatu ja longu vajunud. Aga midagi oli temas uut. Esimest korda märkas Egeus ta hambaid. Berenike hambad olid mehe silmis laitmatud. Egeuse haiguse tõttu muutusid need hambad ta kin...
Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma. Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapetud. Soomusrüü moodi nahk ja ümmargune õrn koht. Siegfried tappis reetliku sõbra. Isenland ja imelilus ning sõjakas kuninganna Brünhild (väga nõudlik oma kosilaste suhtes). Ei vaja armastust, küll aga tõestab oma väärtust (hobune Gana ja 7 lossiväravat). 12 koljatit, kääbused ning nende varandus (varandus peidetud koopasse). Sõit Wormsisse, printsess Kriemhildile kosilaseks. Terve aasta Wormsis ja pruuti ikka pole (võimekus, osavus, võretatud aken). Sõjaolukord, riigi päästmine.
pidamine. Enamus näidendist juhindus Hamlet oma tegudes ustavusest oma isale, kelle surm oli Hamlet mõtte ja tunde maailma kõvasti raputanud. Terve näidendi jooksul pidi Hamlet langetama raskeid otsuseid, kõrvutades alati kättemaksu iha isa ees ja inimlikku suhtumist inimestesse oma ümber. Hamlet oli väga eesmärgi kindel ja juhindudes kohati pimedast vihast, hävitas inimeste elusid. 3. Claudiust on kujutatud väga salakavala, petliku ja reetliku inimesena. Claudius on siiski väga tark, sest suudab varjata oma tegu kõigi peale Hamelti eest, kes samuti oli saanud infot tema teo kohta üleloomulikke teid pidi. Claudius on üle kõige ääretult kahepalgeline, teeseldes Hamleti kui oma kasupoja aksepteerimist ning Hamleti ema armastust. Mõistes, et Hamlet teab tema võimule tuleku tagamaid hakkab koheselt sepitsema võimalust tema kõrvaldamiseks. Claudius juhindub ainult oma võimuihast
3 kultuurilise vastuvõtlikuse kommunistlikule teooriale, lubades suurel marksistlikul teoorial juurduda esimesena just feodaalse Venemaa viljakas pinnases, mitte aga kapitalistliku Suurbritannia tööstuslinnades, nagu ennustas Marx. See iidne mir oli vaenulikkuse juur: see vajas esimesena ja eelkõige kaitseta. Kaitset reetliku kliima eest. Kaitset morodööritsevate sissetungijate eest. Kaitset võõraste eest järgmises mir'ist. Kõik mir'i elanikud pidid allutama oma isiklikud, individuaalsed eesmärgid kõikihõlmavale kollektiivsele eesmärgile, et mir ellu suudaks jääda. Poliitika ja valitsus Näilikult ja tehniliselt on Venemaa föderaalne vabariik rahvaesindusliku valitsusega, mis koosneb seaduslikust kogust, peaministrist ja presidendist. Kommunistlik partei on tehniliselt
Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Artemis oli tema kaksikõde, jahijumalanna ja amatsoonide jumalanna. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Hilisemats poeemides samastatakse Artemist Hekatega. Temale oli pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder. Aphrodite oli armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna, imeilus ja võrgutav, vahel kujutatakse teda õrna ja malbena, aga temalgi oli tumedam pool, palju kujutatakse teda reetliku ja õelana. Tema sünni kohta on mitmeid variante, hilisemal ajal peetakse teda Zeusi ja Dione tütreks, aga Hesiodose järgi oli ta üks ürgjumalustest, kes oli olemas enne Zeusi ja teisi jumalaid. Aphrodite oli abielus Hephaistosega, aga ta polnud talle truu, tema armukese hulka kuulusid nii Ares, surelik Adonis ja Hermes. Aphroditet peetakse ka Trooja sõja üheks põhjustajaks. Hermes oli Zeusi ja Maia poeg, Zeusi käskjalg, rändurite, lambakarjuste, maismaarännu,
Aga asja ilu ei pruugi väljendada ainult tajutavad aspektid: inimkeha puhul muutuvad oluliseks ka hinge ja iseloomuomadused. Seetõttu pole juhuslik seegi, et ilu teemat seostatakse väga sageli Trooja sõjaga. Ilu definitsiooni leiame ka Homeroselt, ,,Iliase" müütiline autor leiab sellest lausa Trooja sõja õigustuse: ,,Helena vastupandamatu ilu lunastab Helena õigustpoolest kogu hädast, mida ta on põhjustanud. Kui Trooja on alistatud, sööstab Menelaos reetliku abikaasa poole, et teda tappa, aga kui mees näeb Helena kaunist rinda, tardub tema relva hoidev käsi paigale. Kreeka meest kujutati harilikult spordlikku kehaga, kiire ja tugevana. Vaadelgem nüüd tänapäeva iluideaale. Suurem osa noorte iidolitest ja holliwoody staaridest vastavad sarnastele kirjeldustele. Klassikaliselt ilusaks naiseks peetakse saledat, end kaunite vormide ja õrnade näojoontega naist. Ilusaks meheks harilikult pikka, tugeva kehaga ja sirge ninaga meest.
a. Konstantinooploli vallutamist türklaste poolt, kuid nemad olid lihtsalt halastus noahoop niigi katku surevale ning surmavalt haavatud inimesele. Vajades finantse, riigi taastamiseks, viisid Angeloidid läbi mastaapse Veneetsia ning Genoa kaupmeeste omandi ning eesõiguste konfiskeerimise Bütsantsis. See asjaolu mõistagi pahandas vägagi Euroopa finantstitaane, kes 1204. a. õhutasid Paavsti kuulutada neljandat ristisõda kristliku Bütsantsi vastu. Siis nad astusid veel ühe reetliku sammu, organiseerides, varustades ning trantsportides masse ahneid ning vaeseid rüütleid Konstantinoopoli seinte alla. Teist korda reetis Bütsantsi tema enda aadelkonnd, kes lootes kesvõimu nõrgenemile, läbi ladinlaste käe, ignoreerisid keisri abikutset. Vaid ühe otrmijooksuga vallutasid läänlased kaitseta jääetud kunagise hea lootuse pealinna rüüstades julmalt seda ning tappes selle elanike. Selle sündmuse
Hiljem muutus oluliseks kolmik: Istar, Samas ja Sin. Seejärel saab kogu Mesopotaamia ainujumalaks Babüloni kaitsejumal Marduk. Babüloonia ajal hakatakse jumalate puhul nõudma eetilist joont. Moraalinormide rikkumine võrdsustatakse patuga ja seetõttu kardetakse karistusi ja palutakse jumalatelt pattude andeksandmist. Jumal Marduk loob maailma tapetud jumala kehast: ühest poolest maailma ja teisest taeva. Inimene luuakse teise, tapetud reetliku jumala verest. Sellest tehakse järeldus, et inimene on loomult halb. Selline jumala kehast loodud maailm esineb ka põhja mütoloogias. Gilgames on maailma vanim eepos ja tuntuim vanade idamaade eepos. Kuningas Gilgamesi kangelasteod surematuse saladuse otsingul. Sumerite arusaamad surmast säilivad semiidi usundis. Gilgamesi öeldud lause, mis väljendab Mesopotaamia maailmavaadet: Inimene peab leppima surelikkusega, sest kui jumalad lõid inimese,
1 Poisid mängivad Robin Hoodi. Hood on legendaarne kuju inglise rahvalauludest, kes röövis ainult rikkaid ja jagas saaki vaestega. Tema elukohaks oli Sherwoodi mets. Guy Guisborne oli rüütel, kes kohtus Hoodiga. Toim. 62 möldripoeg ja mu nuiaga maha lüüa. Või ma olen Nottinghami serifi1 ja sina ole veidi aega Robin Hood ja tapa mu ara.» Sellega võis rahul olla, ja niisiis teostati need seiklused. Siis sai Tom jälle Robin Hoodiks ja pidi hooletusse jäetud haava tõttu reetliku nunna süü läbi verest tühjaks jooksma. Joe, kes kujutas endast tervet salka nutvaid röövleid, vedas ta lõpuks kurvalt metsa ja andis vibu tema nõrkadesse kätesse, mispeale Tom: ütles: «Kuhu see nool langeb, sinna mata vaene Robin Hood rohelise metsa alla.» Siis laskis ta noole lendu, vajus tagasi ja oleks surnud, kuid et ta nõgesepõõsasse langes, siis hüppas ta laiba kohta liiga elavalt jalule.
annaabi.ee 
