Reesussüsteem Avastaja Landsteiner. Tema näitas, et koerahvi Maccacus Rhesus veres on erütrotsüütidel antigeen, mida ta nimetas reesusantigeeniks. Hiljem sai antigeen nimeks D-antigeen. Landstenier leidis et osa on ka inimestel, kellel on antigeen, see on reesuspositiivne, kellel mitte, see reesusnegatiivne. Reesusantigeeni suhtes võivad tekkida vastavad antikehad reesusantikehad. Reesusantigeeni ja antikeha kokkupuutel tekib aglutinatsioon. Vere ülekandel tulek vältida, et ei kantaks üle vale veregrupi verd!!!! 1. Kui negatiivsesse verre pannakse positiivset reesusverd siis alles pikema aja vältel võib tekkida aglutinatsioon. Reesuspositiivsel võivad tekkida antikehad, teisel ülekandel kui negatiivne sab positiivselt verd, ootavad antikehad juba seal, ja tekib jälle aglutinatsioon. 2
Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga. IA - määrab antigeeni A tekke vereraku pinnale. IB - määrab antigeeni B tekke vereraku pinnale. i ei määra antigeenide teket vereraku pinnale, on retsessiivne. Reesussüsteem: Alleel R määrab reesusantigeenide tekke vererakule. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesupositiivne (Rh+) on inimene, kelle vererakkudel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp kas RR või Rr. Reesusnegatiivne (Rh-) on inimene, kellel puuduvad reesusantigeenid. Tema genotüüp on rr.
lapse sündimise ajal platsenta AB veregrupp I I puruneb, loote vere antikehad Reesüsteem jäävad ema verre. Teise lapse Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erüttrotsüütides sünni puhul satuvad antikehad Alleel r määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni lapse verre ja tekib konflikt Rh- reesusnegatiivne rr (genotüüp) (vähem punaseid verelibesid) Rh+ reesuspositiivne RR või Rr (genotüüp)
O ii _ 0,A,B,AB 34,3% Konflikt Doonori veres ei tohi olla antigeene, mis vastuvõtjal puuduvad, sest vastuvõtja lümfotsüüdid hakkavad tootma antikehi nende vastu ja punased vererakud lagunevad, kleepuvad ja tekitavad trombe (aglutinatsiooni). Reesussüsteem Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüüdile. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesupositiivne (Rh+) on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp kas RR või Rr Reesusnegatiivne (Rh-) on inimene, kellel puuduvad reesusantigeenid. Tema genotüüp on rr. Reesuskonflikt ema ja loote vahel Sünnitusel satub loote verd ema vereringesse, emal tekivad antikehad. Need kahjustavad järgmist loodet. Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega
Umbes 85% inimeste veres esineb erütrotsüütidel antigeen, mida nimetatakse reesusfaktoriks (Rh). Selliseid inimesi nimetatakse reesuspositiivseteks (Rh). Inimesi, kelle veres reesusfaktor puudub, nimetatakse reesusnegatiivseteks (Rh ). See seletab, miks mõnikord on juhtunud õnnetusi vereülekande puhul samasse vererühma kuuluvate inimeste korral. Lihtsustatud geneetilise käsitluse järgi määravad reesusrühmi 2 alleeli. Dominantne alleel (tähis R) määrab reesusantigeeni tekke veres, retsessiivne alleel (tähis r) reesusantigeeni teket ei põhjusta. 1. Milline on reesuspositiivse inimese genotüüp? 2. Milline on reesusnegatiivse inimese genotüüp? 3. Milliste genotüüpidega vanematel võib sündida reesusnegatiivne laps? 4. Mida on ühist vanemate fenotüüpides, kelledel sünnib reesuspositiivne laps? KÜSIMUS Geneetika 33
on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. Vererühmad A, B, AB, O. ABO-süsteem on määratud kolme alleeliga IA, IB, i Veregrupil märgime alleeli I-tähega. A-IA, IA, IAi B-IB, IB, IBi AB-IA,IB O-ii Reesussüsteem Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüüdile. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesuspositiivne (Rh+) on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid. Reesusnegatiivne (rh-) Reesuskonflikt- ema ja loote vahel. Sünnitusel satub loote verd ema vereringesse, emal tekivad antikehad. Need kahjustavad järgmist loodet. Ülesanne: Ema veregrupiga A sünnitab lapse veregrupiga O. Kes on isa? AB või A? Vanemad: IAi x IAi - saavad lapse ii. Vanemad: IA_ x IA IB ei ole võimalik. Veregrupiga saab välistada isadust, mitte tuvastada
· Ema A ja laps 0, kes on ise, kas mees kelle veregrupp on AB või mees kelle veregrupp on A. Ema A- IaIaIai, laps 0- ii, isa AB-Ia,Ib; isa A- IaIaIai. · Vanemad A ja B, millise veregrupiga ja tõenäosusega lapsi sünnib. AB(25%), A(25%), B(25%) ja 0(25%). · Reesussüsteem: · Allel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüüdile · Allel r(retsessivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni · Reesuspositiivne(Rh+)- on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp kas Rh, Rh või Rh, rh · Reesusnegatiivne(Rh-)- on inimene, kellel puuduvad reesusantigeenid. Genotüüp rh, rh. · Reesuskonflikt ema ja loote vahel: ema on reesusnegatiivne ja laps on reesuspositiivne. Sünnitamisel verekokkuppude. Ema veri hakkab tootma
0 ii - 0, A, B, AB 34,3% A A A A I I ja I i A A ja AB 35,3% B B B B I I ja I i B B ja AB 23,2% A B AB I I A ja B - AB 7,2% REESUS süsteem on määratud kahe alleeliga: R-määrab reesusantigeeni erütrotsüüdi pinnale r-ei määra antigeeni Reesuspositiivse(RH+) vere genotüüp on RR või Rr Reesusnegatiivne(RH-) vere genotüüp on rr Konflikt tekib kui Rh+ on doonoriks Rh--le, sest Rh- antikehad kahjustavad reesuspositiivseid erütrotsüüte. Sagedus eestlastel: Rh+ - 86% Rh- - 14% Dihübriidne ristamine A-kollane a-roheline B-sile b-krobeline AB kollane Aa sinine ab - sinine Ab - punane
midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes.Teise raseduse ajal, kui loode on jälle reesuspositiivne, satuvad ema vereringe reesusantikehad loote vereringesse (ema omast nad saavad minna) ja kohtavad seal reesusantigeeni (antigeen + antikeha). Tekib reesuskonflikt – avaldub hemolüüsis loote vereringes. Kui antikehasid on vähe, pole erilisi tagajärgi. Kui raseduse ajal on rohkesti hemolüüsi, avaldab see mõju lootele või loode hukub raseduse ajal, võib sündida ka ajukahjustusega laps. Võib avalduda ka esimestel elupäevadel.Loote enda punalibled hemolüüsuvad, jäävad hapnikuvähesusse. Vastsündinu muutub kollaseks. Kui pigment
pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes. Teise raseduse ajal, kui loode on jälle reesuspositiivne, satuvad ema vereringe reesusantikehad loote vereringesse (ema omast nad saavad minna) ja kohtavad seal reesusantigeeni (antigeen + antikeha). Tekib reesuskonflikt – avaldub hemolüüsis loote vereringes. Kui antikehasid on vähe, pole erilisi tagajärgi. Kui raseduse ajal on rohkesti hemolüüsi, avaldab see mõju lootele või loode hukkub raseduse ajal, võib sündida ka ajukahjustusega laps. Võib avalduda ka esimestel elupäevadel. Loote enda punalibled hemolüüsuvad, jäävad hapnikuvähesusse. Vastsündinu muutub kollaseks. Kui pigment
annaabi.ee 
