Pehme ja painduva puidu tõttu sobis haab eriti painutus- ja õõnestustööks. Tüüpilisemad haavast esemed olid painutatud vaka-, karbi-, sõela- ja sarjakered. Tamm oli tarbepuuna kõige enam hinnatud oma suure tugevuse kõvaduse ja kestvuse tõttu. Tammest tehti veski osad, vankriteljed , leiavakünad, rehapiid, äkkepulgad ja palju muud. Saar oli tamme kõrval teine hinnatud puu. Omadustelt oli ta tammele lähedane, sellest painduvam ja sitkem. Võimaluse korralpainutatakse saarest reejalaseid, samuti loogad ja ratta vitspöiad. Ülejäänud puude osatähtsus tarbepuuna oli oluliselt väiksem. Nii tarbe- kui küttepuu muretsemine toimus peamiselt talvel. Tööks on eelistatud üldiselt detsembrit ja jaanuari, osalt ka veebruari, mil puu oli "surnud" ja seetõttu kuivema puiduga. Koju veeti tarbepuu harilikult kohe peale langetamist. Seal jäeti nad koore alla kuivama, et vältida pakatamist. Kevadel kooriti ja lõhuti puud ära
Mänd on väga päikesenõudlik. Männipalgid on paremad kui kuuse omad, kuna on vähem okslikud ja peavad mädanemisele paremini vastu. Punumismaterjalina hinnatakse kõrgelt männi juuri ja laaste. 20. sajandist olid Eestis laialt levinud Männilaastudest pilpakatused. Pird ehk peerg umbes 1m pikkune kuivatatud puulaast, mis andis valgust umbes 5 min. Vanasti aeti mändidest tõrva (puu raiuti tükkideks ning tõrv kuumutati välja) Tõrvaga määriti vankrirattaid, reejalaseid, immutati köisi, kalavõrke ja saapaid. Tõrva määriti ka kärnadele, haavadele, haudunud varbavahedele, Haige hamba peale. Kõige rohkem vajati siiski paatide ja laevade tõrvamiseks. Männileib- kevadelt võeti mändidelt mähka, kuivatati, eemaldati vaik ja tambiti mähk jahuks. Jahu segati leivajahu, metsamarjade või muu toidusega. Tänapäeval jämedamad lähevad saetööstusesse, peenemad tselluloosiks ja paberiks.
60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vahtrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid. Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab
Analoogilisi veidrusi on nähtud ka tule kui "vanema" ja suitsu kui "poja" vahekordades: Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma, samuti mere ja seda toitvate jõgede suhetes: Ema imeb poegi. Õdede-vendade (või ka neitsikeste) komplektide juures nimetatakse enamasti, kui mitu inimolendit komplekti kuulub, ning nad tähistavad siis asju, mille koostisse kuulub sama arv elemente: kui õdesid või neide on kaks, siis reejalaseid, uhmrinuie, paaris aiateibaid; kui neli, siis lehmanisasid või vankrirattaid; kaks venda võivad tähendada vesiveski rattaid, jalajälgi, kaevupangesid, jõekaldaid; neli venda tähendavad tavaliselt laua või hobuse jalgu; viis venda, nagu viis meestki, sõrmi või varbaid. Neitsid või neiud söandavad aktiivsemad olla peamiselt mitmekesi. Kui nad on üksi, viibivad nad staatilistes olekutes nagu vanuridki: istuvad kuskil (tihti samuti nurgas, tähendades luuda, voodit vm
kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. Harilik v. on paljukasutatud pargi- ja alleepuu. 19. Saarvaher ja mägivaher Saarvaher (Acer negundo L.) [negúndo] Negundo varasem, J. Ray poolt 1698. a. vahtrate jaoks kasutuselevõetud nimetus.
IV asulakohalt saadi jalakast vibu. Nooled pikad, mikroliidid olid külge kinnitatud vaiguga. 47 Luust või sarvest harpuuni ja ahinguotsad. Tavaliselt ühe- või kahepoolsete kiskudega. Jätkuvalt oda. Õngekonksud. Kõõvitsad, uuritsad (tulekivist, kvartsist, muudest kivimitest). Esimesed paadid või ruhed, mõlaleiud, leide nahkpaatidest. Nt Venemaalt on leitud mesoliitilisi suuski ja Põhja-Euroopast terve rida reejalaseid. Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr. Mesoliitikumist pärinevad esimesed võrguleiud. Üks vanim Suomusjärvi kultuuri Antrea Korpilahti leid (ka võrgukive, võrgukäbasid). Võrk ise punutud pajukoorest. Selle algne pikkus oli u 2730 m, laius 1,5 m, silmuse suurus u 6 cm. Hilismesoliitiline võrguleid ka Siivertsist (dateeritud 6 at eKr). Mesoliitiline majandus Endiselt tähtis jaht, suurenes kalastuse osatähtsus, mereloomade püük
60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid. Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid)