3.2 Mõõtmised polügonomeetria meetodil _________________________________ 15 3.2.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________15 3.2.2 Instrumentide kalibreerimine_____________________________________________18 3.2.3 Mõõtmiste metoodika __________________________________________________19 3.2.4 Analüütilised punktid __________________________________________________20 3.3 Mõõtmisandmete reduktsioonid ______________________________________ 21 3.3.1 Mõõdetud vahemaade reduktsioonid kaldkaugusteks __________________________21 3.3.2 Kaldkauguste redutseerimine projektsiooni tasapinnale ________________________22 3.3.3 Reduktsioonid seniitkaugustele ___________________________________________24 3.3.4 Reduktsioonid suundadele _______________________________________________24 3
See oli tingitud 1739. aastal Fabian Roseni seletuskirja pärast. Mis on saanud nimetuse Roseni deklaratsioon. Kuna Roseni järgi oli talupoeg pärisori, keda mõisikul oli õigus pärandada, vahetada või müüa nagu kõike muud mõisa vara. Rootsi võimu all olek ei toonud samuti kergendust talurahvale, kuna koos põldude suurenemisega suurenesid ka talupoegade teokoormised, mille mahukuse ja suuruse otsustas mõisnik. 1645. aastal fikseeriti sunnimaisus ja pärisorjus. Toimusid reduktsioonid, mis muutsid oluliselt talurahva olukorda, kuna reduksiooni käigus läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mis aga tähendas mõisnike mõju vähenemist talupoegade üle. Talupojad said ka omad õigused. Neil oli võimalus ja õigus kaevata oma mõisnike peale, kui nad on ületanud oma võimupiire. Tundub nagu eesti rahva kannatustele ja hirmudele ei tulnudki 13.-18. sajandite vältel lõppu. Muidugi oli paar helgemat hetke ka, seoses just pärisorjuse kaotamisega
üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed reduktsioonid, kus käsu-, efektiivsuse, realistlikkuse jt. õiguse teooriates taandatakse õiguse komponentide kirjeldused “mõnedele baasmõistetele: ähvardusega tagatud käskudele, kohtunike tegevusele õigusemõistmises, õigusliku korralduse käitumuslikule reaktsioonile, jne”. Kontseptuaalse reduktsiooni meetodiga kaasneb kaks olulist halba tagajärge: osa õiguse komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning
vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Lähtumine vaimuseisundite suunatusest. Ei saa lihtsalt mõelda, vaid peab mõtlema millelegi. Vaimuseisundid on alati millelegi suunatud, seotud üldise nähtusega. Ei tunnista Descartese lähtekohta cogito, ergo sum, sest seal ei ole mõtlemine millelegi suunatud ning järelikult ei saa kogu filosoofia toetada. Husserli filosoofias on tsentraalseks reduktsioonid: - Eideetiline reduktsioon loobume füüsilise objekti tajust. Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti. Huvitab vaid see, et tegemist on majaga. Kontsentreerume metafüüsilisele olemisele. - Transtsendentaalne reduktsioon tunnetuse rõhuasetuse muutus objektile orienteerituselt tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja
e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’; ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm Halliste, Karksi, Paistu murrak. Rohkelt läänemurde naabermurrakutega ühiseid jooni. Vokaalide reduktsioonid ja kaod rõhututes silpides, nt armasten ‘armastanud’; anDa ja tunDa II vältes; NA näi ‘nägi’ ja tei ‘tegi’ kõrval vormid näGis ja teGis; möönev kv ka keeldkõnes, nt ärDen anDa ‘sa ei oleks pidanud andma’; deminutiivsufiksiga soovkõne vormid, nt annakkest ‘palun anna’; Idarühm Helme, Tarvastu murrak. Sarnasused Võrtsjärve idakalda Tarti mirde läänerühma murrakutega; armastanu, kirjuttenu vrd armasten, kirjutten;
üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu". Viimatinimetatud kontseptuaalse "reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist." (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed reduktsioonid, kus käsu-, efektiivsuse, realistlikkuse jt. õiguse teooriates taandatakse õiguse komponentide kirjeldused "mõnedele baasmõistetele: ähvardusega tagatud käskudele, kohtunike tegevusele õigusemõistmises, õigusliku korralduse käitumuslikule reaktsioonile, jne". Kontseptuaalse reduktsiooni meetodiga kaasneb kaks olulist halba tagajärge: osa õiguse komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning
annaabi.ee 
