Oksüdeerija liidab elektrone ja oksüdatsiooniaste suureneb. Sellel juhul on aine oksüdeerijaks. 2H(1) - 2e- --> H2(0) Redutseerija lahutab elektrone ja oksüdatsiooniaste suureneb. Sellel juhul on aine redutseerijaks. Na(0) - e- -->Na AINULT REDUTSEERIJANA VÕIB KÄITUDA a) H - ioon ei käitu redutseerijana b) Ca aatom käitub redutseerijana c)Fe+2 - ioon võib käituda nii redutseerijana ja ka oksüdeerijana. Oleneb millega ta reageerib. ANOODIL JA KATOODIL TOIMUVAD REDOKSPROTSESSIDE VÕRRANDID: a) sulatatud kaaliumkloriid KCl --> K+ Cl- katood: K+ +e- --> K Anood: 2Cl- - 2e- --> Cl2 b)hõbe(1)nitraat vesilahuses AgNO3--> Ag+ + NO3- Katood:Ag+ + e- --> Ag Anood: 2H2O - 4e- --> 4H + O2
verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2: B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin, valem: C17H20N4O6 Seedeensüümid vabastavad neist B2-vitamiini, mis imendub peensooles kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis), ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid), B2-vitamiin on vajalik juuste, naha ja küünte normaalseks arenguks ning nägemisprotsessis. C2: C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C), valem: C6H8O6 C-vitamiini on vaja: naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks, haavade normaalseks paranemiseks,
5 taimedele kättesaadavateks mineraalsooladeks, esialgu ammooniumühenditeks, siis nitrititeks ning seejärel nitraatideks. Niisugune oksüdeerimisrada on ka keemias tuntud: NH4+ NO2- NO3-. Sellist üleminekut nimetatakse nitrifikatsiooniks, vastupidist protsessi näiteks bakterite toimel aga denitrifikatsiooniks. Paneme tähele, et veekogude hapnikusisaldusest sõltub ka eelmainitud redoksprotsesside aktiivsus. Näited element lämmastiku ringlusest: · Taimede mineraalne (nitraadid) toitumine surnud taimede lagundamine bakterite ja seente poolt ammooniumühendid mullas nitritid mullas taimede mineraalne toitumine Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2 Ammonifikatsioon - orgaaniliste N-ühendite (valgud jm.) lagundamine ammooniumi tekkega
Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks. Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv. Allikad: maks, munad, piim, kaunviljad. Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud. Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid: Püruvaatdehüdrogenaas Alfa-ketoglutaraatdehüdrogenaas rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid redutseerivad ensüümid jne Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid. Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisp...
täisteraleib süsivesikute metabolismis, sest kui on tiamiini puudus, siis on päevalilleseemned häiritud närvikoe peamise energeetilise substraadi glükoosi kasutamine Vitamiin B2 riboflaviin Vitamiini roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida Pragunenud ja katkised suunurgad ning huuled veeslahustuv omakorda vajavad redoksprotsesside ensüümid süsivesikute, Nõrkus vitamiin. aminohapete ja lipiidide katabolism ehk lammutamine, Depressioon Kuna antud hingamisahela ensüümid, rasvhapete oksüdatsioon. Glossiit- keele põletik vitamiini leidub ka Samuti on riboflaviin vajalik juuste, küünte ja naha normaalseks Stomatiit- igemepõletik
Metabolism: · toidus (v.a. piimas) koensüümina flavoproteiinides · seedeensüümid vabastavad imendub peensoole ülaosas kandja-vahendatud aktiivtranspordina (pärsivad alkohol, kohv, suitsetamine, antibiootikumid, oraalsed kontratseptiivid) · fosforüülub rakkudes FMN-ks FAD (nende teket stim. kilpnäärme hormoonid) · tagavarad (maks, neer) minimaalsed Biofunktsioonid: 1. Redoksprotsesside ensüümides koensüümina katabolismid, rasvhapete oksüdatsioon, hingamisahela ensüümid 2. Naha, juuste, küünte normaalne areng 3. Nägemisprotsess Defitsiit: enmasti kaasneb sümptomitega ka teiste vitamiinide defitsiit Tunnused: · Pragunenud/katkised suunurgad ja huuled, nõrkus, depressioon · Avitaminoosi puhul veel lisaks keele ja suulimaskesta põletikud, silmade valguspelgus, "liivatunne" silmas, silmad põletikulised, dermatiit nina ja silmade
Imendumist pärsivad alkohol, kohv, suitsetamine, mitmed antibiootikumid, oraalsed kontratseptiivid. Riboflaviin fosforüülub koerakkudes FMN-ks, millest tekib FAD. Mõlema teket stimuleerivad kilpnäärme hormoonid. Tagavarad neerudes ja maksas on suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu peab teda saama pidevalt toiduga: piim, jogurt, maks, kala, spinat. Biofunktsioonid Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: · PyrDH, · suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis), · ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid), · vitamiin B2 vajalik juuste, naha, küünte normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis. 12 Vitamiin C ehk askorbiinhape Saamine
kättesaadavateks mineraalsooladeks, esialgu ammooniumühenditeks, siis nitrititeks ning seejärel nitraatideks. Niisugune oksüdeerimisrada on ka keemiast tuntud: NH4+ NO2- NO3-. Niisugust üleminekut nimetatakse nitrifikatsiooniks, vastupidist protsessi näiteks bakterite toimel aga denitrifikatsiooniks. Paneme tähele, et näiteks veekogude hapnikusisaldusest sõltub ka eelmainitud redoksprotsesside aktiivsus. Näited element lämmastiku ringlusest: · Taimede mineraalne (nitraadid) toitumine surnud taimede lagundamine bakterite ja seente poolt ammooniumühendid mullas nitritid mullas nitraadid mullas taimede mineraalne toitumine; · Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2; VÄÄVLI RINGE- so
Paljudele hallitus- ja pärmseentele on sobiv nõrkhappeline keskkond pH-ga 5—6. Suurem osa baktereid kasvab paremini neutraalses või nõrkleeliselises keskkonnas (pH 6,8—7,3).Keskkonna redokspotensiaal redokpotensiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Seda väljendatakse voltides. Redokstingimusi tähistatakse sümboliga rH2 rH2= (20 ºC juures). rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas. rH2=0 keskkond on küllastunud vesinikuga. rH2=28 redoksprotsesside tasakaalu korral. Keemilised ained. Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla käivad järgnevad ühendid:raskete metallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeeriad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja
annaabi.ee 
