Venitusarmid ehk striiad (ehk armid) - paiknevad naha sügavamas kihis- dermas ning on tekkinud kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Nad on ühed kõige laialdasemalt levinud armid, millest täiel määral ei ole peaaegu mitte keegi pääsenud. Nahale tekivad punakad, purpurjad või valged sakilised jooned, mis aja jooksul muutuvad heledamaks või ka tumedamaks. Põhjuseid nende tekkeks on mitmeid, kõige sagedasemad neist tõenäoliselt rasedus ja puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused ning kiire kasvamine ja kaalumuutused. Lisaks
kui kolmeaastasel lapsel esineb ikka veel põiepidamatus. Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)? Võib olla põhjustatud seljaaju kahjustustest/vigastustes, kuna katkeb ühendus pea- ja seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid. 2
Allantois kusekott (tekib areneva soolestiku jätkena ja sellest kujuneb nabaväät. See ühendab loodet ja platsentat) Koorion kõlgkest või irgkest (kõige väline lootekest, iseloomustavad sellised asjad nagu hatud (osalevad lootepoolse platsenta kujunemisel). Platsenta tekib koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvu tulemusena. Koorioni hakud sündimise käigus rebenevad ja see veri mis tuleb see tulenebki hatude rebenemisest) Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval. Hakkab toimima teise arengukuu keskel. Platsenta võib kaaluda pärast umbes pool kilogrammi. Platsenta moodustab sagarik ja selle pindala on 15 ruutmeetrit. Platsenta Ülesanne: 1) ainevahetus emalt lootele lähevad hapnik ja toitained, lootelt emale jääkained ja süsihappegaas 2)kaitsekindlustamine ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad ka antikehad ja tekitavad kaasasündinud immuunsuse
Haigused alaselja piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid. Need võivad olla aordi aneürism, neeru probleemid, mao ja kaksteistsõrmiku haavandid. Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude algpõhjusi. 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) Diski prolaps on tingitud fibroosrõnga tagumise osa täielikust rebenemisest, mille tagajärjel diski tuuma materjal sopistub närvikanali suunas. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine. Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule (tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks) ja ristluu närvijuurte tüvele ("hobusesabale"), kutsudes esile põie, soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid. Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida
kolmeaastasel lapsel esineb ikka veel põiepidamatus. Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)? Võib olla põhjustatud seljaaju kahjustustest/vigastustes, kuna katkeb ühendus pea- ja seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid.
(põndapealise põletik- tennisisti küünarliiges) Vaatamata sellele, et vigastus on krooniline (anamnees 2 kuud), on tegemist põletikulise protsessiga, sest patsient põhjustab oma küünarliigesele, kätt pidevalt kasutades, korduv-vigastusi. Vastupidiselt 25-aastase jalgpalluri vigastusele (lk. 10), ei esine 54- aastasel naisel sisemisi hematoome kiudude äkilise purunemise tõttu, kuid vägagi tõenäoliselt võib esineda verevarustuse häireid, mis on tingitud üksiku kõõluskiu rebenemisest. Probleem asetseb lihase-kõõluse piirkonnas, mistõttu liigest testides valu ei provotseeru, küll aga tuleb testida lihast, mis on põletikust mõjutatud ning mis kontrahheerudes põhjustab pinge luule kinnitumise kohas. 13 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
annaabi.ee 
