Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Urul on alati mitu väljapääsu kuni viis, et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Rebase...
Sissejuhatus Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv on liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fenneki arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva.
Loodusrada lasteaedadele. Rada pakub meile võimalust - Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta kõike seda mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja taimi. Proovime joonistada looduses loodust paberile. Räägime ka kitsedest, põtradest, jänestest, huntidest ja rebastest. Proovime ära kuidas on lood meie tasakaalu ja painduvusega. Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest.
Keha: Fennek on kõige väiksem rebane ja ühtlasi pisim koerlane (Jinny Johnson, 1999 "Laste Loomaentsüklopeedia"). Keha ja pea pikkus on kokku 2441 cm, saba 1831 cm. Täiskasvanud fenneki kaal algab ühest kilogrammist ega ületa isaste puhul 1,75 kg. Emased on kergemad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). Karv: Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge, et vari ei tekitaks värvierinevust. Sabaots on tumepruunikas. Fennek on rebastest kõige heledam. Karva hele värv aitab kontrollida kehatemperatuuri, öösel kaitsevad tihedad karvad külma eest. Paks kasukas ei ole kõrbeasukatele tüüpiline, kuid see tagab hea soojusisolatsiooni, mis on vajalik seetõttu, et lisaks kuivusele iseloomustavad fennekrebase elukeskkonda suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Äärmuslike temperatuuride tõttu on käppade alaosa tiheda karvaga, 2
Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni. ELUIGA Tavaliselt on ilvese eluiga 18- 20 aastat. TOIDULAUD Ilves on puhtalt lihatoiduline loom, kes Eestis toitub enamjaolt jänestest ja kitsedest, kuid ei ütle ära ka rebastest, kährikutest, närilistest ning maapeal pesitsevatest lindudest. Toidu hankimiseks peab ilves varitsusjahti, sest kaslasele omaselt pisikese südame tõttu pole tal jaksu saaki jälitada. Ilvest võib nimetada patoloogiliseks kütiks, kes ei suuda isegi täis kõhuga lähedale sattunud saaklooma ründamata jätta. Vaatamata sellele, et ilvese toiduvajadus on kõigest 1-1,5 kg liha päeva kohta, võib ta ühel öösel murda mitu looma
tagasi ikka täie rauaga! Rebasekutsikas 2: Rohkem lõbusaid episoode! Rebasekutsikas 3: Tahaks, et kogu see talitlus kestaks kokku umbes nädal. Rohkem rõvedusi. Mida soovid abiturentidele? Rebasekutsikas 1: Olge lõbusad edasi. Armastust, raha ja õnne!!!!! Rebasekutsikas 2: Head õppimist! Olge lõbusad!! Rebasekutsikas 3: Olge tublid! Rohkem õnne ja armastust. Olge ikka sama genialsed!:) Ennem kui ma olin siis üks rebastest valdas mind pealmiselt elevus ning rõõmsus. Hetkel, olles kõrvalvaatajana, tekib mul küsimus-Kas on ikka vaja see traditsioon nii suureks ja kurjakuulutavaks puhuda? Tõsijutt, see traditsioon on vahva, tore ja meeldejääv ning see vääriks kindlasti edasipärandamist. Kuid kas on vaja iga aastaga see üha räigemaks muuta? Kas on ikka vaja seda alandamist, oksemaitset ning tohutuid pisaraid. Tänavusele ristimisele paar rebast isegi ei ilmunud kohale kuna arvatavasti kartsid nad toimunut
paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje ja mida nimetatakse suliskõrvadeks. Kui kassikakk istub, siis paistavad ta konksjad mustad küüned välja. Hämarikus ja öötundidel on kassikakk aktiivne. Temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad ja imetajad, kuna kassikakk on võimas kiskja. Kassikakk toitub mitmesugustest närilistest, kärplastest, jänestest ja väiksematest rebastest. Kõikide lindude puhul kehtib reegel- kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikakk haub oma mune umbes 35 päeva ning poegi kasvab enamasti üles kaks. Nad kooruvad munast mai esimese poole lõpus ja kassikaku pojad saavad lennuvõimeliseks juuni teisel poolel. ~5~ 70ndatel aastatel oli kassikakkude arvukus madalseisus, linde oli siis 100- 120 paari vahel. Tänu mitmetele asjaoludele on arvukus taas tõusnud, aga mitte väga palju.
Karjääride sulgemisel algab põhjavee taseme tõus enamvähem kaevandamiseelsele kõrgusele ning on alust arvata, et väljaveotranseedesse kogunev vesi moodustab kaunid veekogud. Eesti üks suurimaid metsaistutajaid on Eesti Energia igal aastal istutatakse kuni 180 hektarit metsa, kokku on taastatud 11 600 hektarit. Tasandatud puistangutele istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus, elu ja liigirikkus: kasvavad marjad ja seened, elutsevad linnud ja loomad, alates jänestest ja rebastest ning lõpetades huntide ja ilvestega. Rikastusvabrik Viru kaevandus Tuhamägi Põhjaveest Meie uurimusest selgub, et Kirde Eestis on real juhtudel põhjavee tarbevaru hinnatud alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise. Märkimisväärseks põhjavee kvaliteedi halvendajaiks on põlevkivikaevandused: kaevanduskäikudesse valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest
Aidu karjääris on 168 hektarit korrastatud ka põllumajanduslikuks maaks, kuid tänapäeval ei ole selline suunitlus enam aktuaalne. Karjääride sulgemisel algab põhjavee taseme tõus enamvähem kaevandamiseelsele kõrgusele ning on alust arvata, et väljaveotranseedesse kogunev vesi moodustab kaunid veekogud. Tasandatud puistangutele istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus, elu ja liigirikkus: kasvavad marjad ja seened, elutsevad linnud ja loomad alates jänestest ja rebastest ning lõpetades huntide ja ilvestega. Endise Ahtme kaevanduse tööstusterritoorium on korrastatud üleandmiseks teistele valdajatele. 17 hektari suurusel territooriumil lammutati ligikaudu 30 kasutut tootmishoonet ja rajatist, samuti haldus- ja olmekorpus. Tehnilise korrastamise lõppedes istutati sellel maa-alale üle 4000 leht- ja okaspuu. Endise Kohtla kaevanduse sahtiõue kaeveõõntesse ning tööstusterritooriumile on
hajuda igale poole mujale. II seletus näilikule territooriaalsuse puudulikkusele: · Why do urban badgers use multiple burrows (urge)? Urgude kasutamine on kasulik, et vähendada maapealset liiklemist mis võib olla ohtlik (koerad, inimesed, autod.) · Why are we interested in studying urban foxes in Tartu Üle 500 teate linna-rebastest(?) tartus aastatel 2010-2012. KLIIMAMUUTUS JA LINDUDE SIGIMISKÄITUMINE (M. Mägi) · Kuidas mõjutab kliima muutumine lindude levikut ja rändekäitumist? Paljud isendid võivad pesitsusaladele talvituma jääda või lüheneb märgatavalt rände distants. Tagajärjeks: linnud jäävad soojenemisest maha (nt Prantsusmaal on temperatuur viimasel kümnendil märgatavalt tõusnud, seetõttu on liigid nihkunud 91km, kuid temperatuuriks 273km põhjapoole
annaabi.ee 
