• KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKAD SAGELI KUURIS. • REBASEID ELAB ISEGI SUURTE TÖÖSTUSKESKUSTE VAHETUS LÄHEDUSES. TOITUMINE. • REBANE ON KÕIGESÖÖJA. ENDISE NSV LIIDU ALADEL ON REBASE TOIDU HULGAST LEITUD ÜLE 300 LIIGI LOOMI JA KÜMNEID TAIMELIIKE. • TA SÖÖB PÕHILISELT NÄRILISI, ERITI URUHIIRI. JUST HIIRTE ROHKUSEST SÕLTUB REBASTE KÄEKÄIK. • LISAKS HIIRTELE SÖÖB REBANE JÄNESELISI NING TEISI VÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA SELGROOGSEID. TALIUINAK. • REBANE EI MAGA TALVEUND.
50...90CM JA SABA PIKKUS 40...60 CM. REBANE TOITUB ENAMASTI KONNADEST, ROOMAJATEST, HIIRTEST, JÄNESTEST, REINUVADER LINDUDEST, LINNUMUNADEST. VÄHESEL MÄÄRAL SÖÖB PUTUKAID, RAIBET JA TAIMI. REBANE APRILLIS SÜNNIB 3...10 POEGA. POJAD HAKAVAD NÄGEMA JA KUULMA KAHENÄDALASELT. HÄVITAB PISINÄRILISI JA KAHJURPUTUKAID. REBASEKUTSIKAD KASUTATUD MATERJALID Kasutatud tekstimaterjal Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/ [22.08.08] Kasutatud pildimaterjalid http://www.fws.gov/educators/images/images_educ/kodiakbrown bear.jpg [22.08.08] http://www.saskschools.ca/~gregory/animals/fox.html [22.08.08] http://images.google.com/imgres? imgurl=http://homepage.univie.ac.at/horst.prillinger/blog/p3/moos e1.jpg [22.08.08] http://www.wam.umd.edu/~lkopp/Hedgehog.jpg [22.08.08] http://www.maxwaugh.com/images/zoo02/wolf2
50...90CM JA SABA PIKKUS 40...60 CM. REBANE TOITUB ENAMASTI KONNADEST, ROOMAJATEST, HIIRTEST, JÄNESTEST, REINUVADER LINDUDEST, LINNUMUNADEST. VÄHESEL MÄÄRAL SÖÖB PUTUKAID, RAIBET JA TAIMI. REBANE APRILLIS SÜNNIB 3...10 POEGA. POJAD HAKAVAD NÄGEMA JA KUULMA KAHENÄDALASELT. HÄVITAB PISINÄRILISI JA KAHJURPUTUKAID. REBASEKUTSIKAD KASUTATUD MATERJALID Kasutatud tekstimaterjal Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/ [22.08.08] Kasutatud pildimaterjalid http://www.fws.gov/educators/images/images_educ/kodiakbrown bear.jpg [22.08.08] http://www.saskschools.ca/~gregory/animals/fox.html [22.08.08] http://images.google.com/imgres? imgurl=http://homepage.univie.ac.at/horst.prillinger/blog/p3/moos e1.jpg [22.08.08] http://www.wam.umd.edu/~lkopp/Hedgehog.jpg [22.08.08] http://www.maxwaugh.com/images/zoo02/wolf2
3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom). - ilves toitub jänesest annab toitaineid (jänes) 4. HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest - jänes kasutab toiduks toitaineid (porgand) 5. KONKURENTS sama või eri liiki organismide vastastikku piirav 2 kooseluvorm - liigisisene nt rebasekutsikad ühes pesakonnas- toidu pärast või männid ühes metsas- kasvukoha, valguse, vee ja mineraalide pärast - liikidevaheline- eri liikidest pärit nt Euroopa naarits ja Ameerika naarits- toidu ja elupaiga pärast uba ja umbrohi- elukoht, vesi, mineraalid 6. KOMMENSALISM- kahe organismi vaheline suhe, mis on kasulik ühele osalisele ja teisele kasutu, osapooled on kommensaalid Nt puu ja samblik- elupaik või inimene ja bakterid
kaljulõhes või siis hüljatud kaevanduse käigus. Urul on alati mitu sissekäiku. Tiinus kestab 55-65 päeva, mille järel sünnivad pimedad ja tumepruuni pehme karvastikuga kaetud pojad. Poegi 3-10, Eestis keskmiselt 4-7. Silmad avanevad kahenädalaselt. Imetamine kestab kuu aega, üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Lapsi kasvatavad mõlemad vanemad ja saavad nende pärast tublisti vaeva näha. Kõigepealt sellepärast, et kasvavad rebasekutsikad vajavad palju toitu ja siis veel sellepärast, et nad sirgudes seiklushimulisteks muutuvad ja ei taha enam urus püsida. Urust hakkavad pojad väljas käima ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. KOHT ÖKOSÜSTEEMIS, OHUSTATUS ja KAITSE Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija.Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste nagu marutaudi ja kärntõve levitajana
Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses. Isenditel ja perekondadel on mullast põhiurud ja sageli ka tagavaraurud. Sageli võtavad rebased üle teiste loomade, näiteks mäkrade, küülikute, ümisejate ja vöölaste urge, mida nad kohandavad: teevad suuremaks ja lisavad uusi käike. Talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal võivad rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge. Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda. Peaurgu ühendavad teiste puhkepaikade, lemmikjahimaade ja toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist
Rebase pulmad on loodus määranud Eestis talve lõpule kuni kevade alguspaiku veebruarist kuni aprillini, lõunapoolsematel aladel aga detsembrist kuni jaanuarini, keskpiirkondades jaanuarist veebruarini. leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Ühe rebasepaari poolt hõivatud ala on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja uru meisterdab rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Emased võivad paarituda mitme isasega, kuid partnerlus tekib ainult ühe isasega. Eestis eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid. Tiinus kestab tavaliselt 5153 päeva, kuid on tavaliselt 49-56 päeva vahemikus Kutsikad sünnivad pesaurus. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures,