Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDUDE TASAKAAL- keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist kokku. Jõul põhineb hegemoonia. (et keegi ei hakkaks ülbama) Euroopa Kontsert- 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees) · Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest) · Kui keegi võidab, siis keegi kaotab
teistest KOLMEKEISRILIIT Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksamaa, Austria- ungari ja Venemaa vahel. Eesmärk: hoida Prantsusmaad tugevnemast. KOLMIKLIIT 1882. a loodud liit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata kolooniaid ja suurendada võimu merel; Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil; Itaalia soovis end kaitsta. REALPOLITIK peamiselt Saksamaa ühendamisega seotud mõiste, mis tähendab seda, et poliitika ajamisel kasutatakse pigem jõu ja diplomaatia meetodeid kui eetika- ja moraali punkte 4. Seleta mõistet IMPERIALISM Venemaa näitel 5 seostatud faktirohke lause abil. Venemaa soovis laiendada oma mõju Lähis-Idas. 19. saj. Lõpul kujuneb vene sovinism, mis peab slaavi kultuuri ülimuslikuks. Venemaa soovis kasvatada oma mõjuvõimu Euroopas. 5
Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik: Solidaarsus saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid). Armee- riigipoliitika instrument (Iron and blood). Diplomaatia- lisaks armeele (poliitilised, kaubandus- ja muud läbirääkimised). Sõda peeti siis, kui teised vahendid ei aidanud. Bismarck’i 3 sõda: 1) 1964 Taaniga Schleswig-Holstein (solidaarsus Austriaga). 2) 1866 Austriaga (Euroopa riikide toetus Preisimaale- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa). Vaidlesed vallutatud provintside üle. Austria ei otsinud liitlasi
Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroopa suurriikide konsultatsioonipoliitika. Kõige esimene ja olulisem rvs organisatsioone. Viis olulist riiki Euroopas 19 saj.- Inglimaa, Venemaa, Austria ( Austria-Ungari), Preisimaa, Prantsusmaa. Euroopa külje all oli veel üks suur ja oluline riik oli Türgi. Need 5 riiki käisid koos ja arutasid olulisi asju Euroopas. Euroopa Kontsert kestis 30 aastat. Peale seda tuli Realpolitik, mis oli täiesti uus lähenemine rv suhetele.Oli Bismarcki poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Bismarck hakkas vahendama erinevaid sõjalisi kokkuleppeid, mida oli hästi palju, tekkis olukord kus ei tea mis juhtub ei hakka sa sõda pidama. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav.
· Vähendada laste suremust · Parandada emade tervislikku olukorda · Võidelda HIV / AIDSi, malaaria jt haigustega · Tagada loodussäästlikum keskkond · Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks Rahvusvaheline suhtlus pt 6.3. Välispoliitika Välispoliitika ülesanne teiste riikide mõjutamine endale kasulikus suunas 31 · Realpolitik saksakeelne termin, reaalses elus on alati mõne riigi mõjuvõim suurem · G8 (G7 õpikus) o USA, Hiina, Prantsusmaa (kokkukutsuja) , Kanada, Itaalia, Saksamaa, o Kaheksas on Venemaa, kes tänapäeval on kohalekutsutud o Üheksas on Euroopa Liidu esindaja · Tuumariigid o Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Iisrael (ühe korra tunnistas, et tal on tuumarelv,
Preisimaa tõus. 19. saj keskel muutus Preisimaa aktiivseks. Valitseja Friedrich Wilhelm IV, kes oli vaimuhaige, kõrvale määrati regendiks tema vend Wilhelm, kes pärast venna surma 1861. aastal sai kuningaks Wilhelm I nime all. Tema aja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel. Saksa Tolliliit. 1815-1866 eksisteeris Saksa (tolli)Liit. Seal oli juhtivaks riigiks Austria. Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni "Lied der Deutschen". Reaktionsära. Rochau ja Realpolitik. Ludwig von Rochau oli ajakirjanik, kelle väljaannete hulka kuulus ka Grundsätze der Realpolitik ehk praktiline poliitika ja sealt arenes välja poliitfilosoofia, mis põhines pragmaatilisel lähenemisel1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel. Otto von Bismarck ja tema "vere ja raua" poliitika (von Roon, Wilhelm I, sõjaväereform, konstitutsiooniline konflikt).
Hakkas ära kasutama Saksa Liidu majanduslikke potentsiaale. 1818 kaotas igasuguse majandusliku tõkke regioonide vahel- tekitades ühtse Preisimaa- ühtne majandusruum, mõõdusüsteem, raha- tollid kaotati. Saksa Tolliliit. 1834, Preisi initsatiivil ja tingimustel, võtab juhtroll. Suur, pa kogu Saksamaad hõlmav ühtne majandustsoon Preisi diktaadi all. Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni "Lied der Deutschen". Reaktionsära. Rochau ja Realpolitik. poliitikat ei saa idealismi pinnal rajada, teostatav poliitika on reaalpoliitika- eesmärk peab pühitsema abinõu Otto von Bismarck ja tema "vere ja raua" poliitika (von Roon, Wilhelm I, sõjaväereform, konstitutsiooniline konflikt). -tugev oportunist. Oli saadik Pr.maal ja Venemaal, kõneosav, suutis Preisi huvid suursaadikuna alati läbi suruda. Wilhlem I ei saanud Preisi kuningaks- armee reform. Võtis appi von Rooni, Preisi sõjaminister.
millega ta saavutas väga suure edu Austria ees. Revolutsioonijärgset perioodi nim Saksa ajalookirjatuses ,,reaktsiooniajastuks". Uuesti pöörati tagasi kõik revolutsioonilised sammud ning naaseti sisuliselt Metternichi süsteemi juurde. Saksa liit taastati revolutsioonieelsel kujul. 1851 - kuulutati kehtetuks kõik Rahvuskogu otsused (võttis vastu kõüik õigused etc). Uuesti kehtestati väga tugev kontroll. A.L von Rochau kirjutas sellises lüüasaanud olukorras ,,Grundsätze der Realpolitik" ehk ,,Reaalpoliitika põhialused". Sellest saigi alguse arusaam riigi valtisemisest reaalpoliitika vaimus. Põleti ära idealistlik ning moraalil ja rahvuslikul viamustusel põhinev poliitika, poliitikat pidi suunama eesmärk, edu ja reaalne olukord. Rochau oli selgelt antisotsialist ja toetas riigi õigust sõjalist jõudu rakendada. Rochau jagas pmst vere ja raua arusaamu, mida hakkas ka Bismarck toetama. Bismarck sai tuntuks poliitikuna, kes viis ellu kindlalt Preisi huvidest lähtuvat
annaabi.ee 
