Camus leiab oma essees ,,Mässav inimene", et vaatamata maailma ja eksistentsi mõttetusele on võimalik ja on mõtet käituda vabalt, on põhjust tunda rõõmu loomiskirest ja saada rahuldust mässust. Camus ei esita loogilist argumenti, vaid üritab lugejat absurdirõõmuga mässule õhutada: "See mäss annab elule hinna. Jätkudes läbi kogu eksistentsi, taastab mäss selle suuruse. Silmaklappideta inimese jaoks pole kaunimat vaatepilti kui aru heitlus realiteediga, mis temast üle käib. Mäss sünnib maailma mõistusevastasuse äratundmisest, silmitsiolekust ebaõiglase ja mõistetamatu olukorraga." Ka Eesti ühiskonnas süeneb sotsiaalne rahulolematus, kuna riigi vastutus oma elanikkonna sotsiaalse turvalisuse eest praktiliselt puudub. Inimarengu küsimused on olnud teise tähtsusega, kuna riik on seni suhtunud positiivselt pigem tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamisse.
Üks kogenud tööstusjuht ütles kord allakirjutanule, et hea juht pole mitte see, kes kogu aeg juhib, vaid see, kes loob struktuuri, mis ise töötab. Eriti vajalik oli see Vabadussõja oludes. Et juhtida sõda, on vaja lisaks professinaalsusele sõjakunstis olla ka poliitik. Laidoner oli kahtlemata palju suurem poliitik kui osa tolleaegseid Eesti kutselisi poliitikuid. See on ka arusaadav, sest sõjaväelase kutse nõuab halastamatut rehkendamist realiteediga. Sõdurit ei sega miski nägemast ka ebameeldivat tõde. Teisalt ei mõtle ta endale välja tarbetuid piiranguid, kui need segavad edu saavutamist. Tähtsaim poliitiline otsus, mis Laidoneri eestvõttel langetati, oli see, et Eestil on vaja ja on õigus enesekaitse huvides mõjutada naaberriikides toimuvaid poliitilisi protsesse. Tõsiasi on see, et Eesti valitsus abistas Läti Ulmanise valitsust üksnes Eesti huvides. Meil oli vaja julgestada oma pikk ja nagu selgus 1919
8 Pildimaterjal 9 Kokkuvõte Oma esimese kutsumuse ja laiema avalikkuse tähelepanu leidis Meri reisiraamatutega, mis kajastasid tema retki Kesk-Aasiasse, Kamtsatkale, Siberi taigasse. Sealsete loodusrahvaste kultuur ning selle dramaatilised kontaktid keskkonda ja inimeste meeli reostava realiteediga jäid Meri huvisfääri kogu eluks. Töötamine Tallinnfilmis ning eeskätt rahvusvahelist tähelepanu pälvinud autorifilmid soome-ugri rahvaste kultuurist andsid Lennart Merile võimaluse jõuda oma mõtetega veelgi laiema auditooriumi ette. Oma isa väärilise pojana asus Lennart Meri esimesel võimalusel tegelema Eesti 10 välissuhtluse arendamisega algul Eesti Instituudi asutaja ja juhina, hiljem
alati kaasa heliseb. Absurd soltub samavord inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise kulge, nii nagu ainult vihkamine voib kokku liita. (lk 18) Niipea, kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam, kui ukski teine kirg. See uhtaegu orn ja irvitav nagu, need piruetid, mida saadab hingepohjast tousev karje, see on absurdivaim ise heitluses realiteediga, mille vastu ta ei saa. Midagi ei ole selge, koik on kaos, et inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib muuride kohta, mis teda umbritsevad. Absurd sunnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Selle kulge tuleb klammerduda, sest sellest voivad tuleneda jareldused kogu eluks. Camus jaoks on peaaegu koik, mis inimest umbritseb absurd, mis avaldub inimese teadmistes, oigemini selles koiges, mida ta tegelikult ei tea ja ei saagi teada, ning inimese enda
Need kolm on realiteedid. Kui reaalsus tähendab neid kolme asja, siis ühilduda nendega. Eriti kolmas punkt – mitte ainult vaadeldavad objektid, vaid olemasoleva teadmisega peab ühilduma. Iga tõde kuulub tõdedeüsteemi, millega ta peab ühilduma. Intellektualistide jaoks: reaalsus tähendab absoluuti. Verifitseerimine on aga laiem mõiste ja verifitseerimine tähendaks siin ühe kogemuse komponendi ühildumist teistega. Ühildumine realiteetidega – kui idee on tõene, siis realiteediga juhitakse kokkupuuteni, mis võimaldab edukat praktikat. Võimaldab üldse praktikat viljeleda/praktiseerida. Nii praktiliselt kui intellektuaalselt. Asi ei takerdu, ei jookse kinni jne, vaid saab edasi kulgeda. Ühildumine reaalsusega lk 141 ülevalt! Tõde on midagi, mida valmistatakse – sünnib tegevuse käigus (lk 143). selline tõe käsitlus, mis on ühildatatv loova maailmaga, s. t. loob uut maailma. Siin läheb peamine vaidlus lahti!
we justifiedly believe we also know. reaalsusega · Teadmise ja põhjendatud uskumuse erinevused. ,,As closely associated as (James, 2005: 130) knowledge and justified belief are, there is a major difference. If I know something is so, then it is true, whereas I can justifiedly believe something Ühildumisel realiteediga võimaldab fenomeni that is false. paremini käsitleda ,,kui lahkarvamusele jäämine" (Audi, 1998: 8) (James, 2005: 139) · ,,... it seems that knowledge is at least justified true belief: that we
annaabi.ee 
