Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"reageerimissaadused" - 6 õppematerjali

Keemia riigieksami põhimõisted
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

ALKEEN ­ ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet, ALKÜÜN ­ ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet. ALDEHÜÜD ­ orgaaniline aine, mis sisaldab aldehüüdrühma -CHO. KETOON ­ orgaaniline aine, mis sisaldab ketorühma -CO. SAHHARIID EHK SÜSIVESIKUD ­ orgaanilised ained, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku ning O ja H suhe on sama nagu vees. KARBOKSÜÜLHAPE ­ orgaaniline aine, mis sisaldab karboksüülrühma -COOH. ESTER ­ hapete ja alkoholide reageerimissaadused. RASVAD ­ rasvhapete ja glütserooli reageerimissaadused. AMIID ­ orgaaniline aine, milles karboksüülhappe funktsionaalses rühmas OH-rühm on asendunud alküülrühmaga. AMINOHAPE ­ karboksüülhapete derivaadid, mille molekulis süsivesinikradikaali üks või mitu vesiniku aatomit on asendunud aminorühmaga -NH2. VALK ­ kõrgmolekulaarsed lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, milles monomeerideks on -aminohappe jäägid ­ polümeerid.

Keemia → Keemia
315 allalaadimist
Orgaaniline keemia KT 1
12
docx

Orgaaniline keemia KT 1

karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm üldvalem on: HO – R - COOH CH2 -OH -COOH hüdroksüetaanhape Füüsikalised omadused. Lihtsamad hüdroksühapped on vees lahustuvad viskoossed vedelikud või kristalsed ained. Keemilised omadused. Hüdroksühapped on tugevamate happeliste omadustega. Reageerivad happega ja alustustega Rasvhapped - alifaatsed karboksüülhapped, millede süsinikuahelas on 4-36 süsinikku, suurem osa neist on lipiidide ehituskomponendid Estrid - hapete ja alkoholide reageerimissaadused CH3COOC2H5 etüületanaat C3H7COOCH3 metüülbutanaat Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik Monosahhariidid (CH2O) n Aldehüüdid - sisaldavad funktsionaalset rühma – aldehüüdrühma- CHO Üldvalem R-CHO tähtsaimad esindajad Metanaal HCHO Füüsikalised omadused. HCHO on gaas, keskmised aldehüüdid vedelad, kõrgemad tahked. Madalamad terava lõhnaga, lahustuvad vees, keskmised lahustuvad vees halvasti, kõrgemad ei

Keemia → Orgaaniline keemia
49 allalaadimist
Liitium
11
doc

Liitium

Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1 Liitiumi Omadused Liitium on hõbevalge, pehme, kergesti deformeeritav kergmetall, üldse kõige kergem metall. · Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO ­ga). Sel omadusel põhineb Li kasutamine vaakumseadmeist õhu jälgede kõrvaldamiseks. Li reageerib kergesti paljude lihtainetega; hapnikuga moodustab oksiidi Li O, süsinikuga karbiidi Li C , vesinikuga hüdriidi LiH, lämmasikuga nitriidi Li N, väävliga sulfiidi Li S, halogeenidega vastavalt fluoriidi LiF, kloriidi LiCl, bromiidi LiBr ja jodiidi LiI. Teatavasti on lämmastik suhteliselt

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Keemia konspekt-estrid-rasvad-polümeerid-
6
doc

Keemia konspekt: estrid, rasvad, polümeerid

Keemia KT'ks kordamine Asendusderivaadid ­ molekuli süsinikahelas on üks või mitu H asendatud teise aatomi või aatomite rühmaga Funktsionaalderivaadid ­ asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) ­ on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi-

Keemia → Keemia
63 allalaadimist
Karbonüülühendid-aldehüüdid ja ketoonid
8
docx

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

Oblikhape ­ hapuoblikates, jänesekapsas, rabarberis ­ suures koguses mürgine. Piimhape ­ tekib piimatoodete hapnemisel, käärimisel, kapsa hapnemisel Kõik karboksüülhapped on küll nõrgad happed, kuid suures kontsentratsioonis sööbiva toimega. Estrid ja rasvad Keemia õpik kutsekoolidele lk. 127...130 Estrid R ­ COO ­ R Estrid on hapete ( ka karboksüülhapete) ja alkoholide reageerimissaadused. Hape + alkohol = ester + H2O CH3COOH + C2H5OH = CH3COOC2H5 +H2O Etaanhape + etanool = etüületanaat + vesi Nimetuse tunnuslõpuks on aat Nimetuse andmine sõltub, millise happe estriga on tegemist: Metaanhappe ester ­ metanaat Etaanhappe ester ­ etanaat Propaanhappe ester ­ propanaat Butaanhappe ester ­ butanaat ...jne. Estrite omadused: On vedelad või tahked ained, Ei ole mürgised Enamasti meeldiva lõhnaga ­ paljud neis kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti,

Keemia → Orgaaniline keemia
60 allalaadimist
Keemia konspekt
23
doc

Keemia konspekt

6.Väiksed lapsed ei tohi süüa liiga palju rabarberit, sest see 7.Seep on puhastus vahend, mida valmistatakse rasvhappetest, ning rasvadest, ning see on puhastava, ning paktereid hävitava toimega 8.Seep ei pese karedas vees hästi, sest seal moodsustuvad soolad, ning muud kaltiumi ühendid. 9.Sütneetiliste pesemisvahendite eeliseks on see, et need pesevad ka hästi karedas vees. 10.Esrrid on hapete ja alkoholide reageerimissaadused, üldjuhul Hape+ alkohol= ester + vesi. Omadusteks on meeldiv lõhn, madal keemis temperatuur. 11.Estrite omadustest tulenevad kasutusalad on puuviljaessentsidena, ning lõhnaainetena seebi ja parfüümia tööstuses. Sahhariidid 1.Süsivesik: see sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Enamasti on neis hapniku ja vesiniku vahekord nagu veesgi.

Keemia → Keemia
522 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun