Eva Schmidt-Holmer- uuris hospitalismi (lapsi, kes pikemat aega haiglas). Lastel on liikumapanevaks jõuks vajadused. o Peamine kindluse, kaitstuse vajadus (alates 4.elukuust kuni 5. aasta lõpuni eriti vajalik). Kui seda ei kujune, järgneb emotsionaalne tuimus, s.o. nagu lasteasutustes. Bowlby- uuris ka haiglase pandud lapsi ja toob välja sarnased etapid: 1. protest- nutavad, kisavd, taovad pead vastu seina, keelduvad reageerimast ükskõikkelle hoolitsuskatsetele 2. meeleheide- laps kaotanud igasuguse lootuse. Nutavad monotoonselt, nutu möödudes väga endasetõmbunud ja vaiksed. 3. eraldatusega leppimine- hakkavad arvestama ümbritsevate inimeste tähelepanuga ja näivad oma õnnetusest toibunud olevat. Hooldaja külastamisel reageerivad eraldatusega või isegi huvi puudumisega nende vastu. Last ei tohi lasta nutta, vaja vaigistada. Muidu tekib nn. "kokkuhoiu hoiak" , s.t. ei
children in larger families Internaalid vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem! Seligman: õpitud abitus Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja) Õpitud abitus seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. "Condition resulting from the perception we have no control over the environment". Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: "... especially vulnerable as infants and children. Early interactions with environment will determine later feelings of control over environment". Seligman: positiivne psühholoogia Mis toetab sisemist kontrollitunnet, eluga rahulolu, õnnetunnet. Seligman PERMA: Pleasure, Engagement, Realtionships, Meaning, Accomplishments. Isiksuseomadused: Low neuroticism, high extraversion and conscientiousness, Autonomy,
Internaalid – vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem! Seligman: õpitud abitus Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja) Õpitud abitus – seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. “Condition resulting from the perception we have no control over the environment”. Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: “... especially vulnerable as infants and children. Early interactions with environment will determine later feelings of control over environment”. Seligman: positiivne psühholoogia Mis toetab sisemist kontrollitunnet, eluga rahulolu, õnnetunnet. Seligman – PERMA: Pleasure, Engagement, Realtionships, Meaning, Accomplishments. Isiksuseomadused: Low neuroticism, high extraversion and conscientiousness,
Lorenzi mudeli järgi peaks mingi käitumine vastava aktsioonispetsiifilise energia ärakasutamise järel lakkama ka siis, kui välised signaalärritajad on endiselt olemas. Tõepoolest, juba reflekside korral täheldati reaktsiooni lakkamist juhul, kui ärritaja mõju oli kestnud liiga kaua. Kuid reflekside väsimine ei ole seotud ASE otsalõppemisega, vaid teiste põhjustega. (NB!) kõige märkimisväärsem avastus. Selgus, et kuigi putukas lakkas varsti reageerimast endast vasakul toimuvale jätkuvale ärritamisele, oli ta endiselt kohe võimeline ägedalt reageerima veepinna puudutamisele, mis toimus temast paremal! Niisiis – putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei olnud vaja tema motoorse tegevuse, vaid konkreetse ärrituse katkemist konkreetses kohas! Harjumine on käitumusliku reaktsiooni ärritajaspetsiifiline nõrgenemine konkreetse ärrituse kestval kordumisel, kui sellele ärritusele ei järgne mingit isendile olulist tulemust
Kui see kehasse siseneb, hakkab see reguleerima sekretsioone, kas siis suurendama või vähendama. See viib paremuse suunda, kuid kahjuks see on vale. Organism saab palju paremini toimida, kui kõrvaldada haiguse põhjus. 42 A: Jah, kuid antibiootikumide avastamine oli väga tähtis. D: Jah, kuid praegu manipuleeritakse nendega. Mida rohkem sa neid võtad, seda rohkem kannatab organism end nende eest kaitstes kuni selleni välja, et lakkab hoopis reageerimast. Mikroobid ja viirused on osaks meie elus, nad on planeedi osa. Me elame koos nendega algusest peale. Meil on vaja nad omaks võtta. Meie keha teab seda. Ta teab, et kõigega on arvestatud. A: Aga anunnakid, kes meid juhivad, kus nad praegu on? D: Nad elavad siin koos meiega, varjatud meie käesolevate võimete eest neid näha ja tajuda. Võib öelda, et nad elavad teises mõõtmes kuid elavad siin ja praegu. Nad osalevad aktiivselt meie elus, kuid me ei saa neid kuidagi mõjutada.
4) Hämamine See tähendab otsest kontakti hajutamist. On mingi piinlik situatsioon, siis tehakse nägu, et pole midagi juhtunud. Tihti kasutatakse huumorit, irooniat, esitatakse mingeid küsimusi. See on nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tehakse asjasse mittepuutuvaid kommentaare. Perls ütleb, et see on nagu skisofreeniku käitumine. Ta eitab seda, mis reaalset eksisteerib. Ta püüab seda vältida, eitada, sellest mitte välja teha. Ta hoidub reageerimast. Kui kahe inimese suhted on omavahel sellised, et toimub hämamine, siis enamasti olulisi ja valusaid asju ei räägita selgeks. Tavaliselt viib see pinnapealsete ja väga kiiresti igavaks muutuvate suheteni. 5) Kokkusulamine ehk konfluents See toimub enamasti grupis. Inimene sulab grupiga kokku. Grupis kõik nagu tunnevad ja mõtlevad ühtemoodi. Enamasti on see ekslikult nii. Tihti kokkusulamine toimub isiksuse lihvimise arvelt oma arvamust muudetakse, surutakse alla
6päevane rinnaga toidetav laps eelistab kindlalt oma ema, mitte aga võõrast naisterahvast, 2päevane aga vajab veel aega, et oma ema lõhn ära tunda. Vastsündinud pööravad pea hääle poole ja isegi enneaegselt sündinud lapsed reageerivad helile. Teadlased on avastanud, et juba 3 päeva pärast sündi suudab imik teha vahet tuttaval ja võõral häälel, kõnel. Imik lakkab reageerimast tuttavaile sõnadele ja muutub tähelepanelikuks kuuldes uusi. Imiku silma võrkkesta struktuur on mittetäielik ja silmanärv on alaarenenud. Kuid siiski, vastsündinu pilgutab ereda valguse poole silmi ning jälgib liikuvat valgust või sihtmärki. Imikutel on esimestel elukuudel ka suhteliselt hea värvitaju. Sünnijärgselt on imiku