M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Eeesti rahamõõdud CU + RR + XR MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv XR = täiendav reserv 15. Raha nõudlus rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivd hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. On reaalne, mitte nominaalne Vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt: M*V = P*Q M ringluses olev raha hulk V raharinglus kiirus P hinnatase Y kogutoodangu hulk Raha nõudluse motiivid 1) äritehingute motiiv e. Äritehingute nõudlus, kus raha vajatakse iga päevaseks majandustehinguteks. 2) Ettevaatus motiiv e
Tavaliselt koostatakse bilanss aasta lõpu seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis 43. Raha multiplikaator ehk rajakordaja. Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. 44. Rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus. Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47
35. Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav inflatsioonimäär 5 protsenti ning seejärel ilmneb, et tegelik inflatsioonimäär on 3 protsenti, siis ex ante reaalne intressimäär on 4 protsenti 36. Inflatsiooni valitsemise tingimustes võrdub raha hoidmise (alternatiiv)kulu nominaalse intressimääraga, ex ante reaalse intressimäära ja oodatava inflatsioonimäära summaga 37. Reaalraha nõutav kogus sõltub nominaalsest intressimäärast, reaaltulust 38. Ootamatu inflatsiooni korral saavad laenuandjad kahju ning laenuvõtjad kasu seepärast et: ex post reaalne intressimäär on madalam kui ex ante reaalne intressimäär 39. Hüperinflatsiooni lõppemise tingimustes suureneb reaalraha kogus, sest oodatava inflatsioonimäära alanemine alandab nominaalset intressimäära ja see omakorda tõstab nõutava reaalraha kogust, mis võimaldab reaalsel rahapakkumisel suureneda vaatamata hinnataseme stabiliseerumisele 40
Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on niisugune rahaliste vahenite kogus, mida inimesed siivivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1. tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; 2. ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematuteks juhtumisteks; 3. spekuratsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus tõusma peaks. INTRESSIMÄÄRA MÕJURID
12. Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav inflatsioonimäär 5 protsenti ning seejärel ilmneb, et tegelik inflatsioonimäär on 3 protsenti, siis: ex ante reaalne intressimäär on 4 protsenti 13. . Inflatsiooni valitsemise tingimustes võrdub raha hoidmise (alternatiiv)kulu: nominaalse intressimääraga b) ex ante reaalse intressimäära ja oodatava inflatsioonimäära summaga 14. Reaalraha nõutav kogus sõltub: nominaalsest intressimäärast c) reaaltulust 15. Milline alljärgnevast on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 16. Reaalse muutuja näiteks on: aastas toodetud hüviste kogus 17. Klassikaline dihhotoomia: kehtib, kui reaalsete muutujate väärtused on määratud ilma, et neid mõjutaksid nominaalse muutujad või raha olemasolu 18. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ………….. alaneb/alanevad: hinnatase 19
96.Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav inflatsioonimäär 5 protsenti ning seejärel ilmneb, et tegelik inflatsioonimäär on 3 protsenti, siis ex ante reaalne intressimäär on 4 protsenti 97. Inflatsiooni valitsemise tingimustes võrdub raha hoidmise (alternatiiv)kulu a) nominaalse intressimääraga, ex ante reaalse intressimäära ja oodatava inflatsioonimäära summaga 98.Reaalraha nõutav kogus sõltub nominaalsest intressimäärast, reaaltulust 99. Milline alljärgnevast on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 100. Reaalse muutuja näiteks on: aastas toodetud hüviste kogus 101. Nominaalse muutuja näiteks on: rahapakkumine 102. Klassikaline dihhotoomia: kehtib, kui reaalsete muutujate väärtused on määratud ilma, et neid mõjutaksid nominaalse muutujad või raha olemasolu 103. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ………….
annaabi.ee 
