Nii Eesti kui ka maailma majanduses valitseb märkimisväärselt suur ebakindlus ning mitte üksnes keskmises perspektiivis, vaid ka lähiaja arengu suhtes. Maailma finants- ja toormeturud on praegu väga heitlikud, kusjuures heitlikkuse mõju ja ulatust on selle uudsuse tõttu raske hinnata. Viimase aja sündmused lisavad järjest enam kaalu arvamusele, et finants- ja toormeturgudelt tulenev ebakindlus jätab tugeva jälje ka reaalsektori lähiaastate arengule. Selle ebakindluse pärast on majanduskasvu ootusi 2007.- 2008. aastal tublisti pessimistlikumaks korrigeeritud. Antud slaidil võib näha Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvu prognoosi. Eesti majandus eemaldus laenubuumi aastatel tasakaalus arengu rajalt, kui mitmed näitajad kaldusid kõrvale oma senistest trendidest. Nüüd on osa neist näitajatest tavapärasele tasemele tagasi pöördumas ning korrektsiooni ulatuse ja kiiruse suhtes valitseb suur ebakindlus
Vene äriajakiri ,,Ekspert" kirjutas oktoobri alguses 2008, et teatud paradoks seisneb selles, et kriis koos pankrottide, paanika, võtmeosanike kaotusega turul riigi sekkumisega turul puudutas ainult Ameerika finantssektorit, aga reaalsektoris, kinnisvaraturu piiride taga, vaatamata prognoositavale depressioonile oli olukord rahulik. Praktiliselt ei olnud märgata tarbimise taseme vähenemist, rahvuslik koguprodukt kasvas. Finantsistide päästmise programmis ei oldud eriti reaalsektori päästmisest huvitatud. Lehmann Brothers Holdings, Inc. Asukohaga New Yorgis oli üks maailma ja Ameerika juhtivamaid investeerimispanku, kus töötas 2007. Aastal 28 600 teenistujat. 15. Septembril 2008 teatas pank oma pankrotist. Lehmann Brothers pankrot seadis kindlustukompaniide väljamaksmisvõime (CDS), mis viis kogu CDS instrumendi kahtluse alla ja suurendas järsult kindlustusriske. Maailma finantssüsteemise omavahelist seotust iseloomustab seegi, et
Intressitulude kasvu viimastes kvartalites mõjutas eelkõige intressimäära tõus. Lisaks baasintressimäära kasvule hakkas pankade varade hinda mõjutama majanduslanguse ajal antud uute laenude intressimarginaalide tõus. Ootuspäraselt kasvasid 2010. aasta neljandas kvartalis euro kasutuselevõtuks valmistudes märkimisväärselt pankade halduskulud. Halduskulude aastakasv ulatus aasta lõpus koguni 19%ni ja ka kulude tase varade suhtes kujunes viimase kolme aasta kõrgeimaks. Reaalsektori finantsvõimendus kahanes, mis omakorda vähendas pankade bilanssi ja oluliselt muutus ka bilansi struktuur. Bilansi riskisus alanes laenude vähenemise ning likviidsete varade osakaalu kasvu tõttu, mis viitab riskivarade kahanemisele. Omavahendite kvaliteet paranes, kuna esimese taseme omavahendite osakaal tõusis aastaga 78%ni. Krediidiriski kapitalinõuded vähenesid tunduvalt rohkem kui kahanesid omavahendid, mistõttu kapitali adekvaatsuse määr
Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. (Monetaristid, joonis). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpanga- poolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Kuivõrd ei ole võimalik täpselt tuvastada majandusliku ebastabiilsuse põhjusi, on mõlemad monetaarstrateegiad problemaatilised. Fikseeritud intressimäärade taseme strateegia kutsuks reaalsektori ebastabiilsuse puhul esile majanduslike tsüklite laienemise ning reaalse rahapakkumise fikseeritud kasvumäär kutsuks rahandussektori ebastabiilsuse puhul esile tootmispotentsiaali mahu suuremaid kõikumisi. Seetõttu eelistavad paljud tänapäeva majandusteadlased piiratud intressimäära-elastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 5 22
1) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset. 2) Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga rahapoliitiliste sammude – näiteks intresside või rahapakkumise muutmise – mõju kandub majandusse edasi. 3) Intressikanali kaudu kandub keskpanga rahapoliitiliste intresside muutuse mõju rahaturule, sealt edasi laenuintressidesse ning läbi laenude reaalsektori investeerimis- ja tarbimisaktiivsusesse. 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte - rahvusvaheline finantseerimisasutus, loodud euroala riikide poolt, nö euroala riikide ühistupank EESMÄRK - anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta.
Kapitalivoogude struktuuris tähendas see olulist nihet võlainstrumentidelt otseinvesteeringutele, v.a pan-kade lühiajaliste kohustuste refinantseerimine. Rahaagregaadid - varasemast tagasihoidlikum välisraha sissevool, reaalmajanduse kasvutempo pidurdumine ja finantslõhenemine aeglustasid 1998. aastal rahaagregaatide kasvu. Alates suvest aeglustus rahapakkumise kasv järsult ning lisaks väliskeskkonnast ja reaalsektori arengust tingitud tegureile langesid juunis rahapakkumisest välja pankrotistunud Eesti Maapanga ja oktoobris moratooriumi all oleva ERA Panga ja pankrotistunud EVEA Panga klientide hoiused. 1998. aasta II kvartalis alanud järsk rahaagregaatide kasvutempo langus stabiliseerus IV kvartalis. Olulised muutused toimusid 1998. aastal laiema rahapakkumise struktuuris. (vt. joonis1.). 23 Joonis 1. Rahaagregaatide muutus 1998
annaabi.ee 
