· Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kasutatakse ka majdanduskasvu hinnanguna. Kui kasvab reaalne SKP kasvab ka elatustase(mida rohkem kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda suuremad on ka elanike tulud) SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta SKP puudused: · Ei kajastu varimajandus · Ei kajastu vaba aeg ( indiviidi heaolu tegur ja igale inimesele erineva väärtusega)
ostujõud. Käibemaks- kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse. 20% Lisanväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Nominaalne SKP- jooksevhinnad- kõik turuhinna muutused Rahapoliitika- raha väärtuse säilitamine e rahalise stabiilsuse tagamine ja soodustada riigi majanduskasvu. Reaalne SKP- püsivhinnad- keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. Riigilõivud- kaudes riigimaksud. Teenustasud, mis lähevad riigile, et riik teeks inimesteke mingi teenuse. Registrist mahavõtmine ja lisamine. RKP- riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigiresidentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust. SKP- sisemajanduse koguprodukt- Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade aj teenuste koguväärtus. SKT- sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud sh vahetoodangu müük.
Erinevate perioodide SKP võrdlemisel lähtutakse nominaalse ja reaalse SKP mõistest. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reealne SKP ehk SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades. S.t et nominaalne SKP sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi, samas kui reaalne SKP keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. 4. Reaalse SKP kasvu kasutatakse majanduskasvu hinnanguna, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. Reaalse SKP kasv on peamine elatustaseme paranemise allikas. Seega võib SKP-d võtta kui riigi rikkuse mõõdupuud. Kuna riigid erinevad nii territooriumi, rahvaarvu kui ka toodetud kaupade hulga poolest, siis kasutatakse enamasti mõistet SKP per capita ehk SKP ühe inimese kohta. SKP Eestis 2009. aastal $18,800 SKP naaberriikides:
teenuste kogumaksumus. Koosneb: eratarbimine (üle poole), investeeringud (kulutused tehastele, tootmisliinidele jms; üle 25%), valitsuse lõpptarbimine (kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus, ministeeriumide halduskulud; u 20%), puhasekport (ekspordist lahutatakse import) NOMINAALNE e JOOKSVATES HINDADES- antud aastal kehtinud hindades, sisaldab kõiki turuhinnamuutusi REAALNE e PÜSIVHINDADES- muutumatutes baasperioodi hindades, keskendub reaalkasvule LISANDVÄÄRTUS- kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv INFLATSIOON- Mõõtühikuks olev inflatisoonimäär on keskmise hinnataseme % muutus baasperioodiga võrreldes. Mõõdetakse hinnaindeksite abil: THI (tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus; aluseks indikatiivne ostukorv), tööstustoodangu tootjaindeks (Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus, ilma käibemaksu ja aktsiisita), EXHI (eksportkaupade hindade areng), IHI
teedeehitus jms. 20% 4.puhaseksport- ekspordist(väljavedu) lahutatakse import(sissevedu) SKP miinused: SKP ei kajasta varimajandust; ei kajasta vaba aega kui indiviidi heaolu tegurit; haridus jm näitajad jäävad välja MÕISTED: keskmise hinnataseme langus- deflatsioon keskmise hinnataseme kasv-inflatsioon protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes-inflatsioonimäär koduvaluuta kursi alandamine välisvaluuta suhtes-devalveerimine keskendub kaupade reaalkasvule- SKP püsivhindades kaubad,teenused,mida kasutatakse teiste kaupade teenuste tootmiseks- vahetarbimine sisaldab kõiki turuhinna muutusi-nominaalne SKP MAKSUD Riiklikud maksud: tulumaks 21% maksumäär sotsiaalmaks 33% maksumäär maamaks – maksustatakse kogu maa hasartmängumaks käibemaks 20% tollimaks aktsiisid (nt tubaka- ja alkoholiaktsiis) raskeveokimaks OTSESED RIIKLIKUD MAKSUD-tulumaks, sotsiaalmaks ,maamaks KAUDSED Kohalikud:
Majandusanalüütikud: Euroopa Liiduga ühinemine mõjub Eesti majandusele hästi Valdavale enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003. aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus. 17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule, välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus. EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu. ,,Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe", ütles majandusteadlane Erik Terk
Lisandväärtus · lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine · President T.H. Ilves: · "Meie sihiks peab olema · innovatiivne, teadusmahukas · ja energiasäästlik majandus" · 2009 innovatsiooni aasta · Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. Kajastab turuhinna muutusi · Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades. Keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. SKP kui mõõdupuu · reaalse SKP kasv on elatustaseme paranemise indikaator · SKP per capita · ostujõu standard 23 SKP koosneb: · eratarbimine · investeeringud · valitsuse lõpptarbimine · puhaseksport Puhaseksport · eksport import = puhaseksport · negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste
rahuldamiseks ja neid ei kasutata enam ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. SKP/inimese kohta. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades; seega sisaldab kõiki turuhinna muutusi. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades väljendab toodetud kaupade maksumust muutumatutes baasperioodi hindades; keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, lülitades välja hinnamuutuste mõju kaupade või teenuste turuhindadele. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna peamine elatustaseme paranemise allikas, mida kiiremini kasvab toodetud kaupade arv, seda enam suurenevad elanike tulud. SKP koosneb eratarbimisest, investeeringutest, valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist. o Välismajanduspoliitika Välismajandustegevus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: · väliskaubandus
annaabi.ee 
