löömine allapoole vööd, siis Ameerika kikkpoksis on keelatud nii põlve- kui ka küünarnukilöögid ja löögid allapoole vööd. Suurimad organisatsioonid: WAKO e World Association of Kickboxing Organization WKA e World Kickboxing Association IKF e International Kickboxing Association K-1. Eestis Eesti Kick- boxingu Liit Matšid Jaapani kikkpoksi matšide pikkuseks on viis kolmeminutilist raundi. Ameerika kikkpoksi reeglite järgi kestavad matšid 3-12 raundi, raundi pikkusteks on 2-3 minutit. Matšid lõppevad nokaudiga, tehnilise nokaudiga või kohtunike otsusega. Riietus lühikesed püksid; kubemekaitse; poksikindad; hambakaitse; säärekaitsmed; kikkpoksisaapad. Amatööride puhul on kasutusel ka peakaitse. + Tõeliselt ideaalne trenn maandamaks päeva
Kaalukategooria Kaal Helveskaal kuni 48 kg Kärbeskaal 4851 kg Kukk-kaal 5154 kg Sulgkaal 5457 kg Kergekaal 5760 kg I kergkeskkaal 6064 kg II kergkeskkaal 6469 kg Keskkaal 6975 kg Poolraskekaal 7581 kg Raskekaal 8191 kg Üliraskekaal Üle 91 kg Olümpiastiili poksis matsi kestvus meeste täiskasvanute vanusegrupis on 4 kaheminutilist raundi. Naistel 3 kaheminutilist raundi. Vaheaeg raundide vahel on 1 minut. Niinimetatud profipoks on aga oma olemuselt meelelahutustööstuse osa, kus olulised on poksivõistluse väline külg ja sõulikkus, samuti asja rahaline pool (totalisaatorid). Kokkuvõtteks võib öelda, et elukutseliste poksi võib nimetada sõupoksiks, neil on omad võistlusreeglid, mis oluliselt erinevad olümpiapoksi võistlusmäärustest nagu suurem raundide arv ja profipoksi võistlusmäärused
MALEPOKS · Hollandlase Lepe Rubinghi leiutatud spordiala. · Vahelduvates raundides mängitakse malet ja poksitakse. · Spordiala idee on tulnud sarjast ,,Külm ekvaator". · Malepoksi põhimõte on selles, et ta nõuab enda võistlejatelt vaimset ja füüsilist pingutust. Võistlus sisaldab 11 raundi. 6 maleraundi (paaritud), 5 maleraundi (paaris), niiet alati alustatakse malest. Maleraund kestab 4 minutit. Poksiraund kestab alates 2007. aastast 3 minutit. Raundide vaheaeg on 1 minut. Võitja on see, kes: · teeb teisele mati · kelle vastane jääb maleraundis ajapuudusesse · lööb teise nokauti · või kuulutatakse võitjaks kohtuniku otsusega Kui malepartii jääb viiki, võidab poksis rohkem punkte kogunud võistleja. Kui ka poksis on
läksime me ühe suurfeodaali juurde, et arutada sõjastrateegiat ja õppida tundma uusi relvi, mis eile linna saabusid. Peale seda lugesin ma oma keskhommikused palved ja sõin. Lõunal oli mul üks suur turniir, kuhu ilmus ka kõige rikkam rüütel minu piirkonnas. Tal oli ka kõige parem rüü, mis ei takistanud tal olemast turniiri kõige nõrgem osaleja. Minu õnneks sattusin ma temaga kokku ja ma sain autasuks tema relvastuse. Teistega võideldes läks mul ka hästi, aga viimase raundi võitsin ma väga napilt. Mu vastase löök oli tugev ja ma kaotasin tasakaalu, kuid mu vastane kukkus enne hobuse seljast maha. Peale seda viisin oma võidetud relvastuse linnusesse ja otsustasin võtta õppusi kohalikult raskeratsaväelaselt ning arendada oma ratsutamisoskusi. Pärastlõunal läksin oma isandaga jahile. Meil ei vedanud ja saime kätte ainult ühe hirve ja rebase. Õhtul lugesin ma oma palved ja astusin õhtusöögilauda linnuse suures saalis
veritsemist. See aga Vana-Roomlastele meeldis! Üks reegel tuli ka juurde. Maaslamajat võis lüüa. 6 Tänapäeva poks (Reeglid) Poksis võivad võistlejad kasutada vastase nõrgestamiseks vaid oma käsi. (rusikas käsi, mingilmääral ka oma jalgu). Keelatud on löögid jalgadesse, kubemepiirkonda, nabajoonepiirkonda. Samuti on keelatud ka löögid peaga. Tänapäeval kestavad poksi matsid 12 raundi. Poksijal on võimalik saada võit 3. erineval moel. Kui vastane on löödud teadvusetuks e. Nokaut. Tehnilise nokautiga, s.t seda, et kohtunik saab aru, et vastane ei suuda ennast mitte kuidagi kaitsta, siis lõpetab kohtunik ise raundi ja võit läheb inimesele, kes pani vastase olukorda, miljuhul ei suutnud paariline ennast kaitsta. Ja viimane võidu saamise võimalus on kohtuniku otsusega. 7
Tõsi, võistlustel võeti kindad kasutusele märksa hiljem – 19. sajandil, kuid treeningutel kasutati neid käte kaitseks. Broughton kasutas lööke solaari (solarplexus) piirkonda, pidades seda kohta eriti löögitundlikuks. Šotimaa aristokraat John Sholto Douglas Queensberry VIII Markii ja Londoni amatöörklubi poksija John GrahamChambers avaldasid määrused, mis sisaldasid 12 reeglit. 1867. avaldas ta oma “Queensberry määruste” nime all tuntuks saanud reeglid. 1. Raundi pikkuseks määrati 3 minutit 2. Vaheaeg raundide vahel kestis 1 minut 3. Poksikindad olid kohustuslikud. Pikkade vaidluste lõpuks leiti nüüdsetele kinnastele sarnased, 6-8 untsi raskused kindad. 4. Keelatud oli maadlemine ja vastase peksmine vastu ringiposte 5. Abistajad said raundi vaheajal tulla ringi 6. Poksijad pidid võistluste ajal kandma pehmeid jalanõusid, millel ei tohtinud olla teravaid naelu ega naaste.
südamed põksuma ja see tekitas teistes tüdrukutes pahameelt. Suurim viha Shelby vastu kuulus Tennessee kooli õpilasele Alexale, kes tegeles samuti korvpalliga ja nägi Shelbys suurt vastast. Nimelt oli tulemas Westminster'i ja Tennessee koolide vaheline korvpalli võistlus. Selleks harjutati koolipäev. Peagi saabus tähtis päev. Mõlemasse võistkonda kuulus 15 mängijat. Westminster'id kandsid siniseid särke ja pükse Tennessee'd aga punaseid. Enne igat raundi pani Shelby meeskond käed kokku, karjus: "Elu eest Westminster'id!" ja viskas seejärel käed õhku. Esimesel ja teisel veerandajal kiskus edu olema vastasvõistkonna poolel. Eelviimases veerandajas hakkas ka Westminster'itele fortuuna head nägu näitama: kui varem olid seisud 5:9 ja 4:7 Alexa võistkonna kasuks, siis nüüd muutus seis totaalselt. 10 minutit enne veerandi lõppu oli Westminster'ite ees tervelt 10 punkti. Westminster'id võitsid! Järgnes suur tähistamine.
Kujunevad omad harjumused ja tõekspidamised. Õpitakse tundma elus väga olulist rolli mängivaid faktoreid, nagu näiteks eetika, eneseväärikus, oma tervise eest hooltkandmine ja väga palju muud. Kehakultuuri asjakohane ja vastav arendamine annab väga palju kaasa ka sotsiaalsele toimetulekule. Enesekindluse kasvatamine oma füüsiliseolemuse suhtes algab sellest punktist kui me mängime oma esimese raundi jalgpalli või läbime esmakordselt pikema vahemaa joostes. Me avastame võimaluse selle läbi ennast väljaelada ja arendada. Kuid see kõik oleneb väga palju meie võimekusest ja tahtejõust, kas me oleme võimelised jätkusuutlikult end dresseerima. Vaatamata eelnevale tahaksin sissejuhatuse lõpuks öelda, et lootus ei ole veel kadunud ning kehalise kasvatusega on siiski võimalik imesid korda saata. Veel tahan kinnitada, et see mis muudab
(http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012) 1.2 Tänapäev Paljud provintsid viisid läbi iga aastaseid wushu võistlusi. Seal tehti demonstratsioone ning võideldi nii puurelvadega kui ka ilma. Võitlus oli vaba, kuid tehti piiramisi rünnakute vastu silma, kõrri ja kubemesse, mis algul olid sõrmedeta lubatud. Kähmlemine oli lubatud. Kaotas see, kes löödi kaks korda raundis pikali. Viik viis võitlejad järgmisesse raundi. Tavaliselt kasutasid põhjaosa võitlejad peamiselt jalgu ja lõunaosa võitlejad käsi. Samuti olid põhjaosa võitlejate löögid pikemad. Enamasti võitsid põhjaosa võitlejad. Alates 1953.a. on Hiinas turniirid olnud rahvusliku iseloomuga. Võitlus pole aga lubatud ja enamuses võib näha sooloesinemisi. 1959. aastaks töötas riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomisjon välja standardid viie wu-shu põhivormi jaoks: 1. changquan, mille all on kõik wushutüübid 2. mõõk 3
Keskne tees: eeldus, nagu oleks grupi tegutsemine ja individuaalne tegutsemine analüütiliselt sarnased, on vale. Individuaalne ratsionaalsus ei taga tingimata kollektiivset ratsionaalsust. Eksperimentide tulemused näitavad, et need, kes saavad oma enda panusest rohkem kasu, panustavad rohkem. Mida suurem on grupp, seda väiksemad on panused. Mängijatevaheline suhtlemine parandab tulemusi. E. Ostrom eksperimendid: osalejad panustavad 40-60% oma algkapitalist, pärast esimest raundi panused vähenevad. Need inimtüübid, kes usuvad, et teised inimesed on koostöövalmid, panustavad tavaliselt rohkem ja on ise ka koostöövalmid. Mängu struktuuri parem õppimine aitab kooperatiivsete strateegiate valimisele tavaliselt kaasa. Näost näkku suhtlemine suurendab koostöö hulka. Valmidus kasutada ressurssi karistamiseks. 3 tüüpi: ratsionaalsed egoistid, tingimuslikud koostöö tegijad (50-60% rahvastikust), altid karistajad.