Keisrilõikega sünnitus saab vältida hapniku puudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. Postemrüonaalse arengu perioodid: · Juveniilne ehk suguküpsuseelne organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. · Generatiivne ehk suguküpsusvõimeline - enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu kasvab elu lõpuni · Piiratud saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta. Moondega areng organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe 23
Biogeneetiline reegel: lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Postembrüogenees Postembrüonaalne areng algab loote väljumisega munakestadest ja emakast. Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga; Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk looduses enamike organismide elu sellega piirdubki; Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga. Kasvamine organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine: Piiramatu kasv organismi kasv elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). Areng protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. Otsene Moondega
täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Noorjärk ehk juveniilne staadium ja sigimisvõimeline elujärku e generatiivne elujärk. Seniilne- raukusperiood- lõpeb surmaga. Nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemelt. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub
29) Too välja põhjuseid, miks tehakse keisrilõiget. Platsenta täielik eesasetus, Platsenta irdumine, Tuharseis, Nabanööri pitsumine, Lapse hapnikupuudus, Mitte edenev sünnitus, Rasedustoksikoos, Preeklampsia, Kaks või enam last jne. 30) Milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga; fertiilne periood ehk suguküpsusjärk - looduses enamike organismide elu sellega piirdubki; seniilne ehk raukusperiood - lõpeb surmaga. 31) Kuidas jaotatakse kasvamist? Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). 32) Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta, kes arenevad moondega, kes otse. Otsene areng -
Välimine looteleht ehk ektoderm: Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad Keskmine looteleht ehk mesoderm: Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Postembrüonaalse arengu etapid: Postembrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast. juveniilne ehk suguküpsuseelne iga. fertiilne periood ehk suguküpsusjärk - looduses enamike organismide elu sellega piirdubki. seniilne ehk raukusperiood - lõpeb surmaga. Kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. · Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) · Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) · Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng: Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. AR EN G
Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmaslt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad ÕPIK LK 122 Postembrünaalse arengu etapid: Postemübrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast Juveliine ehk suguküpsuseelne iga Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk-looduses enamike organismide elu sellega piirdubki Seniilne ehk raukusperiood-lõpeb surmaga Kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. · Piiramatu kasv- organism kasvab elu lõpuni(taimed) · Piiratud kasv- organism saavutab vaid teatud mõõtmed(imetajad) · Perioodiline kasv- kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel(puud) Areng: protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. Otsene areng(imetajad,linnud ja roomajad) Moondega(kalad,kahepaiksed ja lülijalgsed)
Võrdle erinevaid selgroogsete klasse. Areng on protsess, mille käigus ehitus ja elutegevus keerustuvad. Looteaegne areng imetajatel sünnitusega. Lootejärgset aregnut on võimalik jaotada kolme gruppi: • Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga - organismid kasvavad ja arenevad • Generatiivne ehk suguküpsusjärk - organismid on paljunemisvõimelised, looduses enamike organismide elu sellega piirdubki • Seniilne ehk raukusperiood- suguküpsusele järgnev periood, esineb näiteks tehiskeskkonnas elavatel loomadel. OTSESE ARENGU korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Selgroogsetest loomadest on otsene areng roomajatel, imetajatel ja lindudel. MOONDEGA ARENGU korral erineb järglane oma ehituselt ning sageli ka elupaiga ja toitumise poolest täiskasvanud organismist
* sügoot - ainurakne * blastula - ainuõõssed * süda on pulseeriva torukesena - ussid. * lõpuspilud - kalad * suur varvas vastandub teistele - ahvid Postembrüonaalne areng : - arenguetapp, mis algab a) väljumisega munakestadest b) väljumisega emakast. Postembrüonaalse arengu etapid : a) juveniilne e. suguküpsuseelne iga. b) fertiilne periood e. suguküpsusjärk.(looduses enamike organismide elu sellega piirdubki. c) seniilne e. raukusperiood(lõpeb surmaga) Kasv : - organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu pöördumatu suurenemine ajas. Kasvu vormid : a) piiramatu kasv : - organism kasvab elu lõpuni(seened, taimed) b) piiratud kasv : - organism saavutab vaid teatud mõõtmed.(imetajad) c) perioodiline kasv : - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel. (puud ja koorikloomad) Kasv jaguneb 1) anorgaaniline (vee ja mineraalainete kogumine organismi)
Normaalne sünnitus: laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega: saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. Postembrüonaalne areng. Arengu etapid: algab väljumisega munakestadest ja emakast Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk- looduses enamikeorganismide elu sellega piirdubki. Seniilne ehk raukusperiood- lõpeb surmaga. Kasvamine. Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv- organism kasvab elu lõpuni (taimed). Piiratud kasv- organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad). Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). Areng. AR EN G O TSE N E AR ENG M O O N D EG A A R ENG
annaabi.ee 
