Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Umbes 11.sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuse väravad. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks olid sõjakirved. Ratsasõdalastel, aga ka paljudel teistel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid esmajoones kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad võisid kanda ka raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikingulaevu meenutavatel kiiretel alustel.
ristimiskatsed ja eestlased korraldasid ka ise rüüsteretki Läänemere vastaskaldale. Eestlaste sõjaline tase oli üpriski hea, rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid ja tähtsal kohal olid odad-viske,- ja torkeodad. Samuti kasutati ka sõjakirveid ja ratsasõdalastel olid kasutusel kaheteralised mõõgad. Vähem kasutust leidsid vibud ja nooled. Kaitserelvastuseks olid kilbid, kiivrid ja jõukamad võisid lubada endale ka raudtraadist rõngassärke. Tagasi vaadates oli muinas ajal asetleidnud suurel hulgal muutusi ja ühiskond arenes jõudsalt, kuid siiski toimusid need muutused väga suurte ajavahemike jooksul ehk siis väga aeglaselt. Tänapäeva maailmas avastatakse tänu kõrgetele tehnoloogiatele uusi asju põhimõtteliselt iga päev või vähemalt nädal. Muutused ühiskonnas toimuvad väiksemate ajavahemike jooksul kui muinasajal. Kõik poliitilised otsused olenevad
Vallid olid pikad ja kõrged, praegugi on Varbola Jaanilinna vall 580 m pikk ja 8-10 meetri kõrgune. Hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Mõne linnuse sissepääsu kaitseks rajati koguni mitme väravaga pikem väravakäik. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Samuti olid olulised sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad kandis ka raudtraadist rõngassärke. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Muistne vabadusvõitlus Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208. Aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale.
Nt: Varbola Jaanilinna vall on 580m pikkune ja praegugi kohati 8-10 m. mõnede linnuste sissepääsu kaitseks ehitati mitmeid väravaid ette. Püstitati k kaitsetorne. Relvastusel oli tähtsal kohal odad, viskeodad nii suured kui väiksed tõhusamaks relvaks oli sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusi ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastuses olid kilbid ja kiivrid, rikkamad kandsid aga raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, see koosnes ratsa- kui ka jalameestest. Suhted naabritega 5. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid
ühiskondlik positsioon. Hakkas kujunema ülikkond e vanemad. (Lembitu küla) o Suhted naabritega olid rahumeelsed, tehti aega ajalt vastastikke rööv ja sõjakäike. o Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale raudtraadist valmistatud rõngassärke. o Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki. o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna.
MARIO MERZ (s. 1925) Kasutas oma installatsioonides vitsakimpe, fooliumi pakitud mulda, õllepudeleid koos neoontorudega jne. Tema teostest on välja loetud ebamäärase suunaga, kuid ägedat mässumeelsust. MARIO CEROLI (s. 1938) Kordas C. Oldenburgi ideed jäljendada standartseid tarbeesemeid, kuid kasutas materjalina hööveldamata saelauda. WOLFGANG NESTLER (S. 1943) Moodustas installatsioone teraseribadest ja roostetanud raudtraadist. MAAKUNST e. land art Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes ,,joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat
MARIO MERZ (s. 1925) Kasutas oma installatsioonides vitsakimpe, fooliumi pakitud mulda, õllepudeleid koos neoontorudega jne. Tema teostest on välja loetud ebamäärase suunaga, kuid ägedat mässumeelsust. MARIO CEROLI (s. 1938) Kordas C. Oldenburgi ideed jäljendada standartseid tarbeesemeid, kuid kasutas materjalina hööveldamata saelauda. WOLFGANG NESTLER (S. 1943) Moodustas installatsioone teraseribadest ja roostetanud raudtraadist. MAAKUNST e. land art Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes ,,joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat
annaabi.ee 
