Üks kuulsamaid 19. sajandi Eesti fotograafe oli Charles Borchardt, kes avas ateljee 1864. aastal. 1867. aastal sai ta ülevenemaalisel etnograafianäitusel suure hõbemedali kollektsiooni "Eesti tüübid" eest. Need fotod on muuseumis uudistamiseks olemas. Samuti on säilinud Balti raudtee presidendile Alexander Baron von der Pahlemile kuulunud album, kus on Charles Borchardti pildistatud fotod kõigist raudteejaamadest PaldiskiPeterburi vahel avatud raudteeliinil 1870. aastal. Teised fotograafid Kuulsaid fotograafe leidus tollal Eestis aga teisigi ning nende tööd on näitusel ka eksponeeritud. Bernhard Lais (avas ateljee 1881.aastal) on pildistanud Tallinna laulupidu (1896), müürivaringut Kuldjala torni juures ning lendur Ch. Lerouxi hukkumist (1889.aastal, ilmselt esimene Eesti reportaazvõte). Ivan Teterin (avas ateljee 1886. aastal) on esindatud fotodega Al. Nevski katedraali nurgakivi panekust
septembril ka aastail tollase Nõukogude Liidu läänepiirkon Rahvakomissaride Nõukogu. Suur osa või dadest mitme eraldi aktsiooni käigus Siberisse muorganite keskaparaadi ametnikest jõudis üle 618 000 inimese (sh. üle 49 000 arreteeritu). Tallinna 1. oktoobri rongiga. Selleks ajaks oli Neist ligemale kolmandik (rohkem kui 203 000) rongiliiklus NarvaTallinna raudteeliinil pärines Baltikumist. Sõja ajal langesid taastatud. Nõukogude võim Eesti territooriumil massiküüditamise ja väljasaatmise ohvriks veel oli taas funktsioneerima hakanud. sakslased (neid küüditati 815 000), kalmõkid (93 139), krimmitatar lased (190 000),
1893 Kundas hakkas tööle Eesti esimene hüdroelektrijaam (210 kW). 1895, 7. mai Tallinnas esimene mootorrattasõidu demonstratsioon. Tartu Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson, suunaandjaks Villem Reiman; 1896 Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused. 27. juuli Avati Muhu ja Saaremaa vaheline Väinatamm. 23. august Tallinnas esimene autosõidu demonstratsioon. 6. oktoober Liikluse avamine esimesel kitsarööpmelisel raudteeliinil (Pärnu-Valga). 1897, 28. Ülevenemaaline rahvaloendus. jaanuar 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus. 27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress. Tallinnas hakkas tööle elektrimootoritehas Volta; Aleksander Läte asutas Tartus Eesti 1900 esimese sümfooniaorkestri. 1900–03 Majanduskriis. 1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof.
2.10). Et aga imaginaaraeg on täisnurgi reaalajaga, siis toimib ta nagu neljas ruumimõõde. Seepärast on tal palju rikkalikum võimaluste valik kui tavalise reaalaja raudteeliinil, millel võib olla üksnes algus või lõpp või ka ringlemisvõimalus. Just imaginaarses mõttes on ajal kuju. Et neist võimalustest aimu saada, vaatleme ima - Aja suund Vaatleja elukäik Valguskoonused ginaaraja aegruumi, mis on kerapinnakujuline nagu Joon. 2. 10
2.10). Et aga imaginaaraeg on täisnurgi reaalajaga, siis toimib ta nagu neljas ruumimõõde. Seepärast on tal palju rikkalikum võimaluste valik kui tavalise reaalaja raudteeliinil, millel võib olla üksnes algus või lõpp või ka ringlemisvõimalus. Just imaginaarses mõttes on ajal kuju. Et neist võimalustest aimu saada, vaatleme ima - ginaaraja aegruumi, mis on kerapinnakujuline nagu Aja suund Vaatleja elukäik Valguskoonused
Samal ajal pidi Narva-Jõesuus maabuma dessant Ve toetuseks. Punaarmee esimesed otserünnakud löödi tagasi Eesti-Sa ühisjõududepoolt. Viljandi kommunistlik kütipolk niideti maha (Kreenholmi/Joala lahing). VKK pm oli sunnitud lahinguväljalt põgenema. Keskpäeval jäeti Jaanilinn maha, 1500 lasti sillad õhku ja Sa lahkusid. Ca 1000 eestlast jäid üksi. Ka neile jäeti korraldus Narva maha jätta ja taganeda. 29.11-ks võeti sisse uus kaitseliin Toila-Oru raudteeliinil ja Narva marssis ilma igasuguse vastupanuta sisse Narva. Et sissetungile kodusõja/klassisõja ilmet anda, pidi nüüd sõjategevuse näilise roll suurenema Eesti enamlaste hulgas. Mais 1918 oli loodudVK(b)P EO KK Venemaa Kommunistliku (bolsevike) Partei Eesti Osakonna Keskkomitee vms. Eesti kütiväenõukogu, mille etteotsa Jaan Sihver veendunud enamlane. Mida selgemaks sai Sa lüüasaamine, seda aktiivsemaks muutusid Eesti enamlased
23. dets Kilingi-Nõmme lähistel leidis aset Punapargi lahing - ühelt poolt lahkuvad saksa väed ja teiselt poolt eestlased. Eestlased ei saanud L-Eestis olla aktiivsed, sest sakslased tegid takistusi eestlastele. Punaarmee ei olnud samuti aktiivne, L-Eestis olevad punaväed püüdsid vältida igasugust kokkupuudet taganevate saksa vägedega. Lepinguliselt andsid sakslased punaarmee kätte Valga ja Võru linna - mitte mingisuguseid lahinguid Pihkva-Petseri-Valga raudteeliinil ei toimunud. 1500 tääki-mõõka hakkasid dets II poolel liikuma Tartu peale - Petserist üle Räpina ja Võrust üle Põlva. Tartu kaitseks olid üsna märkimisväärsed jõud, eestotsas kindral Unt. Lisaks tegutsesid Tartu ja Tartu maakonna kaitseliidusalgad Kuperjanovi juhtimisel ja Tartu alla koondus ka üks osa Vene valgakaartlaste väest. Stanislav Bulak-Balahhovits - tsaariarmee ratsaohvitser - punaste poolt valgete poole üle läinud
annaabi.ee 
